Ahvirõugete laboratoorsete testide tugevdamine Aafrikas
Brazzaville – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teeb koostööd piirkonna riiklike tervishoiuasutustega, et tugevdada järelevalvet ja laboratoorset diagnoosimist, et tuvastada juhtumeid ja takistada viiruse vaikset levikut.
Mandril on 28. juuni seisuga teatatud 1821 ahvirõugete juhtumist 13 riigis, millest 109 on laboratoorselt kinnitatud üheksas riigis.
Kinnitatud juhtumite arv moodustab 2% enam kui 4500 kinnitatud juhtumist kogu maailmas.
Piirkonnas on aga suur hulk kahtlustatavaid juhtumeid, millest 81% on Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis rõhutab vajadust suurendada diagnostikasuutlikkust.
Kuigi kõikidel Aafrika riikidel on tänu COVID-19 tõttu suurenenud laborivõimsusele ahvirõugete testimiseks vajalikud polümeraasi ahelreaktsiooni masinad, puuduvad paljudel reaktiivid ja mõnel juhul proovide kogumise, käsitsemise ja testimise koolitus.
WHO töötab selle nimel, et tagada Aafrika jaoks 60 000 testi, millest umbes 2000 testi ja reaktiivi saadetakse kõrge riskiga riikidesse ja 1000 väiksema riskiga riikidesse.
Viimase kuu jooksul on partneritelt reaktiive annetanud veel viis Aafrika riiki, mis on suurendanud ahvirõugete diagnostikavõimega piirkonna riikide arvu 12-ni.
Teine rühm Lääne-Aafrika riike saab reaktiive pärast koolitusel osalemist.
Väljaspool kuut Aafrika riiki, kus inimestel on anamneesis edasikandumine esinenud, on ahvirõugetest teatatud ka kolmes riigis, kus varem pole esinenud ühtegi inimjuhtumit
Nende hulka kuuluvad Ghana, Maroko ja Lõuna-Aafrika Vabariik, mis on kinnitanud haigust kahel reisiajaluguta patsiendil, mis viitab suurele kohalikule levikule.
"Ahvirõugete geograafiline levik Aafrika osadesse, kus juhtumeid pole kunagi varem tuvastatud, on murettekitav märk," ütles WHO Aafrika piirkonna direktor dr Matshidiso Moeti.
"On ülioluline, et toetaksime riiklikke jõupingutusi seire ja laboridiagnoosimise tõhustamiseks, mis on haiguste tõrje nurgakivid."
Ahvirõugete leviku mustrite analüüsi süvendamiseks toetab WHO riike, et nad saaksid ära kasutada COVID-19 pandeemia ajal loodud paranenud genoomse järjestamise suutlikkust.
Praegu saavad ahvirõugete viirust järjestada seitse riiki. WHO-l on teateid Lõuna-Aafrikast ja Nigeeria mis näitavad, et kaks riiki on alates 300. aasta jaanuarist järjestanud 2022 proovi – nende hulgas on ka teistest riikidest pärit proove.
See on enam kui kaks korda suurem kui eelmistel aastatel järjestatud proovid.
Enamik sekveneeritud proove pärines Lääne-Aafrika klaadist.
Seni tehtud järjestus näitab, et Euroopas ja Aafrikas ringleva vahel puudub hiljutine seos.
Paljude aastate pikkused uuringud on viinud uute ja ohutumate (teise ja kolmanda põlvkonna) rõugete vaktsiinide väljatöötamiseni, millest mõned võivad olla kasulikud ahvirõugete vastu ja millest üks (MVA-BN) on heaks kiidetud ahvirõugete ennetamiseks. Varud on aga piiratud.
„See, mis juhtus COVID-19 vaktsiini kasutuselevõtu algusaegadel, kui Aafrika vaatas kõrvalt, kuidas teised riigid hankisid piiratud varusid, ei tohi korduda.
Mõned märgid näitavad, et see juba toimub, ”ütles dr Moeti.
"Praegune ülemaailmne ahvirõugete tähelepanu keskpunkt peaks olema katalüsaator selle haiguse lõplikuks võitmiseks Aafrikas. Selle jaoks teame, et vaktsiinid on kriitilise tähtsusega tööriist.
WHO teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja partneritega, et määratleda, millist tüüpi koordineerimismehhanismi võiks kehtestada, et tagada õiglane juurdepääs vaktsiinidele.
Enne jaotamismehhanismi täielikku toimimist tuleb selgitada palju regulatiivseid, juriidilisi, tegevuslikke, tehnilisi ja muid küsimusi.
Piiratud vaktsiinide ja viirusevastaste ravimitega ei soovita WHO ahvirõugete vastu massilist vaktsineerimist, vaid pigem sihipärast vaktsineerimist inimestele, kes on kokku puutunud või suure riskiga, sealhulgas tervishoiutöötajad, laboritöötajad ja haiguspuhangu meeskonna reageerijad.
Dr Moeti rääkis täna virtuaalsel pressikonverentsil, mida korraldas APO Group.
Temaga ühines professor Oyewale Tomori, Nigeeria Teaduste Akadeemia endine president ja Nigeeria Redeemersi ülikooli viroloogiaprofessor; ja professor Justin Masumu, Riiklik Pedagoogikaülikool, Kongo Demokraatlik Vabariik
WHO Aafrika piirkondlikust büroost oli küsimustele vastamas ka dr Fiona Braka, hädaolukorra operatsioonide meeskonna juht; Dr Thierno Balde, piirkondlik COVID-19 intsidentide juht; Belinda Herring, tehniline ametnik; Tieble Traore, tehniline ametnik; ja Jason Mwenda, arst.
Loe ka:
Tuulerõugete ravi lastel: mida teada ja kuidas tegutseda
Ahvirõugete viirus: ahvirõugete päritolu, sümptomid, ravi ja ennetamine
Ahvirõuged: teke, sümptomid, diagnoos ja ravi
HIV areneb "leebemaks vormiks"
Ahvirõugete puhang: mida teada
Ahvirõuged, 202 uut Euroopas teatatud juhtumit: kuidas see levib
Millised on ahvirõugete sümptomid?