Autism avaldub esimestel eluaastatel. Vanemad võivad märgata lapse suhtlemisraskusi ning tema korduvat ja mehaanilist käitumist

Autismispektri häired on kombinatsioon mitmesugustest närvisüsteemi arengu muutustest, mis on seotud aju ebanormaalse küpsemisega, mis algab lootel kaua enne lapse sündi.

Häire on igal üksikjuhul väga erinev, kuid üldiselt iseloomustab seda suhtlemise ja sotsiaalse suhtluse halvenemine ning piiratud ja korduvad huvid ja käitumine.

Varem nimetati autismispektri häireid erinevalt, kuna neil on suur erinevus laste vahel:

• Erinevad alatüübid, millele on varem viidatud, näiteks „autistlik häire”;
• Aspergeri sündroom;
• Üldine/pervasiivne arenguhäire, mida pole teisiti täpsustatud;
• Kõrge funktsionaalne autistlik häire.

Tänapäeval on hinnanguliselt vähemalt ühel 100-st lapsest autismispektri häire.

LASTE TERVIS: LISATEAVE MEDICHILDIST, KÜLALDES PAARI HÄNDAPÄEVAL

Mis on autismi põhjused?

Tänaseni me ei tea täpseid põhjuseid, mis viivad autismini, kuigi uuringud on teinud väga olulisi edusamme.

Näiteks teame paljusid geneetilisi muutusi, mis on seotud autismispektri häiretega.

On tõenäoline, et need geenid võivad omavahel ja keskkonnaga suhelda, põhjustades autismi.

Praeguseks on piisavalt tõendeid selle kohta, et autismispektri häirete põhjused ei ole haridusvead ega perekondlikud konfliktid.

Autistlikud lapsed sünnivad selle häirega ja vanemad ei vastuta selle eest.

Millal ja kuidas autism avaldub?

Sotsiaalne ja kommunikatiivne areng algab juba väga varases eas.

Alates varasest arengufaasist on lapsed aktiivselt kaasatud oma keskkonnaga suhtlemisse.

Õige sotsiaalse ja suhtelise arengu märgid võivad olla:

Esimesed naeratused;

• Esimesed tahtlikud žestid (sealhulgas osutamise žest, mis ilmneb esimese ja teise eluaasta vahel).
• Tahtlike žestide arendamine käib keele omaga kaasas ja sageli ka eelneb sellele.

Esimesed sõnad hakkavad tavaliselt tekkima umbes esimesel eluaastal ja esimesed sõnaühendid ilmuvad umbes 18 kuu pärast.

Autismispektri häired ilmnevad tavaliselt lapse esimestel eluaastatel.

Vanemad on üldjuhul esimesed, kes mõistavad oma lapse raskusi juba 18-kuuselt.

Väga kergetel juhtudel võib see juhtuda isegi 24 kuu pärast.

Mõne lapse puhul teatavad vanemad ilmselt piisavast arengust kuni 18 kuuni, millele järgneb juba omandatud oskuste seiskumine ja taandareng.

Esimesed häirekellad on tavaliselt järgmised:

• Suhtlemis- ja sotsialiseerumisprobleemid. Autismispektri häiretega lastel ilmnevad eelkõige raskused mitteverbaalses suhtluses: nad ei vaata silmadesse ja väldivad üksteisele otsa vaatamist, nad eiravad ema ja isa näoilmeid ega oska kasutada näoilmeid ja žeste. suhelda, neil on vähe huvi teiste ja nende tegemiste vastu, vähe huvi teiste laste vastu jne;
• Stereotüüpsete käitumisviiside olemasolu, nagu liigne huvi teatud objektide või esemeosade vastu, liigne kiindumus rutiinse käitumisega, alati samade ja korduvate käe- ja kehaliigutuste olemasolu.

Kuidas autismi diagnoositakse?

Diagnoos on "kliiniline", st põhineb ainult lapse vaatlusel.

Puuduvad laboratoorsed või pildiuuringud (kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia jne), mis võiksid diagnoosi kinnitada.

Seetõttu on soovitatav tugineda spetsialiseeritud tervishoiuasutustele ja multidistsiplinaarsele meeskonnale, mis koosneb laste neuropsühhiaatrist, psühholoogist ja logopeedist.

Meeskond on lapse ülemaailmseks kliiniliseks hindamiseks piisavalt ette valmistatud.

Spetsiifilised kasulikud testid viiakse läbi, et aidata arstidel diagnoosi otsida:

• ADOS-2 (Autism Diagnostic Observation Shedule-2nd Edition);
• ADI-R (Autism Diagnostic Interview-Revised).

Esimene test põhineb mängu vaatlemisel, samas kui teine ​​test on vanematelt kogutud intervjuu, et uurida autismispektri sümptomite olemasolu.

Diagnostilises faasis on oluline lisaks autismiga seotud sümptomitele uurida ka lapse kognitiivset talitlust, kohanemiskäitumist ja keeleoskust.

Kuidas testi tehakse?

Kohtumised lapsega on suunatud autismispektri häire tüüpiliste sümptomite esinemise ning lapse kognitiivsete, kohanemis- ja keeleoskuste ning kaasnevate vaimuhaiguste võimaliku esinemise hindamisele.

Kohtumistel vanematega kogutakse teavet lapse käitumise kohta ning rekonstrueeritakse varased elu- ja kasvuetapid.

See määrab psühhomotoorse, keelelise ja sotsiaalse arengu etappide omandamise perioodi.

Autismi ravi:

Kui diagnoos on kindlaks määratud, on vaja kavandada tõhus rehabilitatsioonisekkumine.

Teraapia valikul tuleb alati arvestada iga autismispektri häirega lapse arenguetappi ja mitmekesisust.

2011. aastal andis Istituto Superiore di Sanità (ISS) välja laste ja noorukite autismispektri häirete ravijuhendi.

Kõige tõhusamad ravimeetodid on:

• Struktureeritud psühholoogilised ja käitumuslikud programmid (Applied Behavioral Analysis – ABA, Early Intensive Behavioral Intervention – EIBI, Early Start Denver Model – ESDM), mille eesmärk on muuta lapse käitumist, et soodustada paremat kohanemist igapäevaeluga;
• Vanemate vahendatud sekkumised: spetsialistid juhendavad vanemaid õppima ja rakendama igapäevaelus kõige sobivamaid suhtlusmeetodeid, et edendada oma lapse arengut ja suhtlemisoskusi.

Saame määratleda sekkumise sobivaks, kui:

• See on varajane (2-3 aasta jooksul);
• See on intensiivne (20/25 tundi nädalas õppimisvõimalusi, milles laps on aktiivselt kaasatud tema arengutasemele kohandatud planeeritud psühhopedagoogilistesse tegevustesse, mis on jaotatud erinevates elukontekstides: teraapiakeskus, pere ja kool) ;
• See näeb ette pere ja kooli aktiivse kaasamise;
• Seda iseloomustab pidev progressi mõõtmine.

Milline on kõige sobivam käitumine omaks võtta?

Arvestades autismispektri häirega laste sümptomite spetsiifilist olemust, on kasulik võtta omaks suhtlemisstrateegiad, mis on võimalikult palju kohandatud nende suhtlemis- ja suhtlemisraskustega.

Lapsega suhtlemisel on kasulik meeles pidada teatud ettevaatusabinõusid:

• Säilitage asend, mis soodustab silmsidet ja näost näkku suhtlemist;
• Järgige lapse huvi, et püüda teda ühistegevustesse kaasata;
• Rääkige lihtsas keeles, mis sobib lapse keeleoskusega.

Vanemate jaoks võib olla kasulik, eriti varases staadiumis pärast diagnoosimist, läbida vanemlik koolitus või vanemate vahendatud teraapia, et soodustada õiget suhtlemist lapsega.

Loe ka:

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Autism, siin on kolm testi ennustavatest märkidest, millest lastearstid peaksid teadma

Dialektiline käitumisteraapia (DBT), mida rakendatakse autismispektri häirete korral

Lapse tervis: intervjuu Medichildi looja Beatrice Grassiga

Allikas:

Laps Jeesus