Bronhiit ja kopsupõletik: kuidas neid eristada?
Bronhiit ja kopsupõletik on haigused, mis mõjutavad alumisi hingamisteid ehk bronhe ja kopse
Mõlemal juhul on põletik äge, kuid lokaliseeritud erinevates kohtades: bronhiidi korral piirdub põletik hingamisteedega (bronhidega), kopsupõletiku korral aga kopsukude ise.
Bronhiit ja kopsupõletik: millised on sümptomid?
Bronhiidil ja kopsupõletikul on tavaliselt sarnased sümptomid, kuid nende eristamine on õige ravi jaoks hädavajalik, kuna kopsupõletik on üldiselt riskantsem haigus ja nõuab spetsiifilist ravi.
Kõige tavalisem sümptom on köha, mis võib, kuid ei pruugi olla seotud rögaeritusega (tuntud kui röga) ja õhupuudusega.
Kuigi ainuüksi sümptomite põhjal on raske eristada ägedat bronhiiti kopsupõletikust, võivad sellised sümptomid nagu püsiv palavik, hingamisega süvenev valu rinnus või tugev ja progresseeruv õhupuudus tekitada kopsupõletiku kahtlust.
Sel juhul võib spetsialist nõuda radioloogilisi uuringuid, näiteks rindkere röntgenuuringut, mis on hädavajalik ägeda bronhiidi ja kopsupõletiku eristamiseks ja sobivaima ravi määramiseks.
Äge bronhiit kipub olema hooajaline seisund, mis enamikul juhtudel on põhjustatud viirusinfektsioonist ja taandub iseenesest kõige rohkem 2-3 nädalaga.
Enamikul juhtudel ei ole vaja kasutada antibiootikume, vaid ainult sümptomaatilisi ravimeid.
Kopsupõletik seevastu on raskem haigus, mida võivad põhjustada nii bakterid kui ka viirused (nt SARS-CoV-2 infektsioonist põhjustatud kopsupõletik) ja seda tuleb ravida spetsiifilise antibiootikumraviga.
Bakteritest on kopsupõletiku peamiseks etioloogiliseks põhjustajaks Streptococcus pneumoniae või Pneumococcus.
Pneumokokk-kopsupõletikku saab ennetada pneumokoki vaktsiini võtmisega, mida võib teha igal ajal aastas ja mida soovitatakse üle 65-aastastele ja krooniliste kopsuhaigustega patsientidele.
Krooniline bronhiit: suitsetaja haigus
Erinevalt ägedast bronhiidist, mis on iseenesest taanduv seisund, mis taandub 2–3 nädala jooksul, tekib krooniline bronhiit siis, kui sümptomid muutuvad püsivaks ega taandu aja jooksul.
Krooniline bronhiit on haigus, mida iseloomustab krooniline köha, püsiv rögaeritus ja progresseeruv õhupuudus, eriti stressi korral.
Kroonilist bronhiiti seostatakse tavaliselt sigaretisuitsuga kokkupuutega kas aktiivse või passiivse suitsetamise kaudu, võib-olla kodus.
Haigus võib tekkida ka patsientidel, kes loobusid suitsetamisest aastaid tagasi.
Teine riskitegur on kokkupuude ainetega, mis võivad kopse kahjustada, nagu tolm või kemikaalid, nt tööl.
Isegi kergete sümptomite korral on oluline mitte jätta probleemi tähelepanuta ja konsulteerida alati oma arstiga, sest spiromeetria on näidustatud kroonilise bronhiidi kahtluse korral.
Spiromeetria võib tuvastada bronhide obstruktsiooni olemasolu ja võimaldab diagnoosida kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), mida saab kiiresti ravida.
Oluline on mõista, et krooniline haigus nõuab kroonilist ravi ning arst ja patsient teevad koostööd, et parandada elukvaliteeti ja vähendada hingamisteede sümptomeid.
Loe ka:
Hingetoru intubatsioon: millal, kuidas ja miks luua patsiendile kunstlik hingamisteed
Mis on vastsündinu mööduv tahhüpnoe või vastsündinu niiske kopsu sündroom?
Pneumoonia: põhjused, ravi ja ennetamine
Pneumotooraks ja pneumomediastinum: kopsubarotraumaga patsiendi päästmine