Bukholderia mallei infektsioon: mis see on ja millised sümptomid seda iseloomustavad?

Bukholderia mallei (või malleuse) nakkust põhjustavad bakterid kanduvad inimestele edasi kokkupuutel nakatunud loomade kudede või kehavedelikega.

Bakterid sisenevad kehasse läbilõigete või marrastuste kaudu nahal ning kokkupuutel silmade ja nina limaskestadega.

Harvadel juhtudel on teatatud ka õhu kaudu levivatest infektsioonidest.

Bukholderia mallei infektsiooniga seotud sümptomid ja haigused?

Bukholderia mallei (või malleuse) nakkuse sümptomid võivad olla väga erinevad.

Kõige tavalisemad on:

  • palavik koos külmavärinate ja higistamisega
  • lihasvalu
  • valu rinnus
  • Lihasjäikus
  • peavalu
  • nina väljaheide
  • valgustundlikkus (mõnikord koos silmade liigse pisaravooluga)

Mis on Bukholderia mallei infektsioon?

Burkholederia mallei on aeroobse ainevahetusega gramnegatiivne bakter.

Just bakter põhjustab malleuse – nakkushaigust, mis mõjutab peamiselt hobuseid ja võib edasi kanduda ka inimestele (ehkki inimestel esineb seda üliharva).

See mõjutab ka eesleid ja muulaid ning sellega võivad loomulikult nakatuda ka teised imetajad, nagu kitsed, koerad ja kassid.

Burkholederia mallei nakkust diagnoositakse laboris, eraldades bakter vere-, naha-, röga- või uriiniproovist.

Seroloogilised testid pole praegu saadaval.

Bukholderia mallei infektsiooni hooldus ja ravi

Kuna inimestel esinevad malleuse juhtumid on haruldased, on saadaolevate antibiootikumide ravi ja nende võimalike tagajärgede kohta inimestel vähe teavet.

Sulfadiasiinil põhinevad ravimid näivad olevat tõhusad nii loomadel kui ka inimestel.

Lisaks on malleuse bakter tavaliselt vastuvõtlik:

  • tetratsükliinid
  • tsiprofloksatsiin
  • streptomütsiin
  • novobiotsiin
  • gentamütsiin
  • tseftasidiimi
  • sulfoonamiidid

Praegu pole malleuse vastu vaktsiini saadaval.

Riikides, kus malleus on laialt levinud, hõlmab haiguse ennetamine inimestel nakkuse tuvastamist ja kõrvaldamist loomapopulatsioonis.

Tervishoiuasutustes saab nakatumist vältida, kui kasutate ettevaatusabinõusid nakatunud patsientidega kokkupuutel.

Antud teave on üldine nõuanne ega asenda mingil juhul arsti nõuandeid.

Kui tunnete end halvasti, peaksite pöörduma arsti poole või pöörduma arsti poole traumapunkti.

Loe ka:

A. Resistentsed bakterid: Austraalia oluline avastus

Itaalia, lastearstide kongress: tuleviku pediaatriakliinikus rohkem diagnostikat ja vähem antibiootikume

NetCare – A sobimatu kasutamise ohud.

Bakteriaalsed infektsioonid: millal kasutada antibiootikume?

Allikas:

Humanitas

Teid võib huvitada ka