Päikese käes viibimine ja piisav toitumine tagavad luustumise protsesside jaoks hädavajaliku D-vitamiini hea varu

Täiendus on vajalik vaid erijuhtudel, uurime, millised.

Mul on hele nahk, mulle ei meeldi päikese käes viibida: kas mul on oht saada D-vitamiini aktivatsioonipuudus?

D-vitamiini aktivatsioonipuuduse ohu vältimiseks piisab noorele kümnest kuni viieteistkümnest minutist päevas ka hommikul või hilisel pärastlõunal, kevadel, suvel ja sügisel katmata näo, käte ja käsivartega.

Selle nõude täitmiseks piisab tavaliselt ka tavalisest õues toimuvast tegevusest.

Vähemalt võib oma dieedis kasutada neid toite, mis sisaldavad heas koguses.

D-VITAMIINI ROLL

D-vitamiin on tegelikult hormoon, mis osaleb immuunsüsteemi, endokriinsüsteemi ja kardiovaskulaarsüsteemi toimimises. See on oluline kaltsiumi ja fosfori imendumise reguleerimisel seedetraktis ning sellest tulenevalt ka luustumise protsessis.

Koos paratüreoidhormooniga säilitab see kaltsiumi homöostaasi ehk tasakaalu veres ja rakuvälistes vedelikes ringleva ja luuvarudes leiduva kaltsiumi vahel.

D-vitamiini kaks peamist vormi on ergokaltsiferool (või D2-vitamiin) ja kolekaltsiferool (ehk D3-vitamiin).

D2-vitamiini leidub taimedes.

D3-vitamiin on seevastu loomset päritolu ja seda toodetakse nahas UVB-kiirte toimel epidermises olevale provitamiinile D3.

Seejärel muundatakse kolekaltsiferool pärast läbimist maksas ja neerudes aktiivseks vormiks kaltsitriooliks.

Kõige rohkem D-vitamiini sisaldavad toidud:

• kala: eelkõige lõhe, sardiinid, heeringas, tuunikala ja ka tursamaksaõli
• munakollane
• maks
• tumerohelised lehtköögiviljad nagu mangold, sigur, lehtkapsas ja spargelkapsas

MILLAL TÄIDADA?

Vanemas eas kolekaltsiferooli sünteesivõime väheneb ja (õiged) kaitsevahendid nagu mütsid, riided ja päikesekaitsekreemid vähendavad veelgi tarnevõimalusi.

Nendel ja muudel juhtudel (väikse päikesevalguse käes viibivad imikud, neerupuudulikkuse või kroonilise põletikulise soolehaigusega või epilepsiavastast ravi saavad inimesed, teatud geneetiliste haiguste kandjad või malabsorptsioonihaigused) võib olla vajalik D-vitamiini lisamine.

Selle peaks määrama arst, kes pärast hüpovitaminoosi D diagnoosimist spetsiifiliste vereanalüüside abil määrab ravimi tüübi, millal ja kuidas seda võtta.

Vältida tuleks isetegemist: võib esineda toksilisuse juhtumeid tarbetu toidulisandi või üleannustamise tõttu.

Loe ka

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

D-vitamiin, mis see on ja milliseid funktsioone see inimkehas täidab

C-vitamiin: milleks seda kasutatakse ja millistes toiduainetes askorbiinhapet leidub

Foolhape enne rasestumist ja raseduse ajal

Pediaatria / Korduv palavik: räägime autopõletikulistest haigustest

Miks vastsündinu vajab K-vitamiini süsti

Aneemia, vitamiinipuudus põhjuste hulgas

Talv, olge ettevaatlik D-vitamiini vaeguse eest

Mis on kolesterool ja miks seda testitakse, et määrata (üld)kolesterooli taset veres?

Lipiidide profiil: mis see on ja milleks see on ette nähtud

Kolesterool, vana sõber, mida on hea hoida

Söömishäired lastel: kas see on perekonna süü?

Söömishäired: korrelatsioon stressi ja rasvumise vahel

Toit ja lapsed, olge võõrutamisel ettevaatlik. Ja valige kvaliteetne toit: see on investeering tulevikku

Teadlik söömine: teadliku toitumise tähtsus

Maniad ja kinnistused toidu suhtes: tsibofoobia, hirm toidu ees

Isikliku dieedi otsingul

allikas

Fondazione Veronesi