Elektrokardiogramm (EKG): milleks see on ette nähtud, millal see on vajalik
Elektrokardiogramm ehk EKG on diagnostiline test, mille eesmärk on registreerida südame elektriline aktiivsus, et hinnata selle tervislikku seisundit ja tuvastada erinevaid südamehäireid, patoloogiaid või arütmiaid.
EKG-d on kolme tüüpi, mis võivad olenevalt konkreetsest juhtumist rahuldada erinevaid vajadusi: puhke-EKG, dünaamiline EKG Holteri järgi ja koormus-EKG.
Mis on elektrokardiogrammi eesmärk?
EKG-ga saab registreerida südame rütmi ja südame elektrilise aktiivsuse ning selle uuringu abil saab kardioloog tuvastada:
- südame rütmihäired: tavaliselt lööb süda sagedusega 60–100 lööki minutis, kuid võib esineda rütmimuutusi, isegi asümptomaatiliselt, mis võivad olla patsiendile potentsiaalselt ohtlikud;
- isheemia või müokardiinfarkt;
- südamelihase (müokardi) funktsionaalsed muutused, nagu kardiomüopaatia, kodade või vatsakeste laienemine, seina hüpertroofia ja südame suurenemine;
Lisaks võimaldab elektrokardiogramm uurida varasemate südameatakkide kahjustusi, hinnata südamestimulaatorite ja sarnaste seadmete tööd või analüüsida teatud ravimite mõju südamele.
Kuidas peaksin valmistuma elektrokardiogrammiks?
EKG on mitteinvasiivne test, mis ei kujuta patsiendile ohtu ega vaja erilist ettevalmistust.
Üldiselt on soovitatav kanda mugavaid riideid ja jalanõusid, nagu tossud või “trenažöörid”, eriti kui tegemist on stressiga EKG-ga, ning teavitada arsti, kui kasutate mingeid ravimeid või kui teil on südamestimulaator.
*See on soovituslik teave; seetõttu tuleb ettevalmistusprotseduuri kohta täpsema teabe saamiseks võtta ühendust asutusega, kus uuringut tehakse.
Loe ka
Müokardi stsintigraafia, uuring, mis kirjeldab koronaararterite ja müokardi tervist
Pea üles kallutamise test, kuidas toimib test, mis uurib vagaalse minestuse põhjuseid
Aslangeri muster: veel üks OMI?
Kõhu aordi aneurüsm: epidemioloogia ja diagnoos
Mis on isheemiline südamehaigus ja võimalikud ravimeetodid
Perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika (PTCA): mis see on?
Isheemiline südamehaigus: mis see on?
EMS: laste SVT (supraventrikulaarne tahhükardia) vs siinustahhükardia
Laste toksikoloogilised hädaolukorrad: meditsiiniline sekkumine laste mürgistuse korral
Valvulopaatiad: südameklapi probleemide uurimine
Mis vahe on südamestimulaatoril ja subkutaansel defibrillaatoril?
Südamehaigused: mis on kardiomüopaatia?
Südamepõletikud: müokardiit, nakkuslik endokardiit ja perikardiit
Südame nurinad: mis see on ja millal peaks muretsema
Kliiniline ülevaade: äge respiratoorse distressi sündroom
Botallo Ductus Arteriosus: sekkumisteraapia
Südameklapi haigused: ülevaade
Kardiomüopaatiad: tüübid, diagnoos ja ravi
Esmaabi ja erakorralised sekkumised: minestus
Kallutamise test: millest see test koosneb?
Südame minestus: mis see on, kuidas seda diagnoositakse ja keda see mõjutab
Uus epilepsia hoiatusseade võib päästa tuhandeid elusid
Krambihoogude ja epilepsia mõistmine
Esmaabi ja epilepsia: kuidas krambihoogu ära tunda ja patsienti aidata
Neuroloogia, epilepsia ja sünkoobi erinevus
Positiivne ja negatiivne Lasègue märk Semeiootikas
Wassermani märk (Inverse Lasègue) Positiivne semiootikas
Positiivne ja negatiivne Kernigi märk: semiootika meningiidi korral
Trendelenburgi (šokivastane) positsioon: mis see on ja millal seda soovitatakse
Lamab lamavas asendis, lamavas asendis, külgsuunas: tähendus, asend ja vigastused
Suurbritannia kanderaamid: milliseid kasutatakse kõige rohkem?
Kas taastumisasend esmaabis tegelikult toimib?
Trendelenburgi vastupidine positsioon: mis see on ja millal seda soovitatakse
Evakuatsioonitoolid: kui sekkumine ei näe ette veamäära, võite loota libisemisele
Narkootikumide ravi tüüpiliste rütmihäirete korral erakorralistel patsientidel
Kanada sünkoopi riskiskoor - sünkoobi korral on patsiendid tõesti ohus või mitte?