Emakakaela düsplaasia: millised on riskitegurid ja kuidas seda ravida
Emakakaela düsplaasia on emakakaela pindmiste rakkude ebanormaalne ja häiritud kasv. Mõiste "plasia" tähendab kasvu
Seetõttu tähendab "düsplaasia" rakkude kasvu häireid
Selle mõiste tähenduse paremaks mõistmiseks on kasulik kõigepealt uurida normaalset emakakaela.
Kui vaadata mikroskoobi all pindmist rakukihti ehk normaalse emakakaela epiteeli, on näha rakukihte.
Normaalne jaotus on selline, et sügavaim kiht koosneb noortest ümaratest rakkudest, mis küpsemise käigus liiguvad pinna poole ja omandavad järk-järgult lamedama kuju.
Pind koosneb seega lamedatest rakkudest.
Düsplaasia korral see organiseeritud kasvuprotsess puudub
Kerge düsplaasia (CIN 1 – LSIL) korral mõjutab häire ainult epiteeli sügavaima kihi rakke, mis näivad olevat ebanormaalsed.
Mõõduka düsplaasia (CIN 2 – HSIL) korral hõlmavad ebanormaalsed rakud kuni kaks kolmandikku emakakaela epiteeli limaskestast.
Raske düsplaasia ja/või in situ kartsinoomi (CIN 3 -HSIL) korral on kogu epiteeli paksus häiritud, kuid ebanormaalsed rakud ei ole veel levinud epiteeli "alusest" allapoole.
Emakakaela düsplaasiat nimetatakse ka "vähieelseks kahjustuseks", kuna see eelneb ajutiselt emakakaelavähile
Invasiivse vähi korral ei ole mitte ainult kogu epiteeli paksus häiritud, vaid ka ebanormaalsed rakud on tunginud väljapoole epiteeli aluspõhja, levides selle all olevasse stroomakoesse.
Sellest asukohast võivad ebanormaalsed rakud "metastaasid", st migreeruda vere- ja/või lümfikanalite kaudu teistesse kehaosadesse.
Invasiivset vähki ravitakse düsplaasiast täiesti erinevalt.
Miks mul tekib emakakaela düsplaasia?
Emakakaela düsplaasia riskitegureid on mitmeid.
Nende hulka kuuluvad seksuaalne suhe, suguelundite nakatumine viirustega nagu herpes ja inimese papilloomiviirus (HPV), suitsetamine ja immuunsüsteemi pärssivate ravimite (kiiritusravi, kortisoon) kasutamine.
Naistel, kellel tekib emakakaela düsplaasia, võivad esineda ainult mõned neist riskifaktoritest või mitte ükski neist.
Praegu on kõige levinum emakakaela düsplaasia riskitegur suguelundite nakatumine inimese papilloomiviirusega (HPV), mida tavaliselt (kuid mitte alati) edastatakse seksuaalvahekorras.
Mõned HPV tüübid võivad põhjustada kondüloomi, st lillkapsasarnase välimusega väikeseid nahakasvasid, mis paiknevad häbeme nahal, perianaalpiirkonnas, tupe pinnal, emakakaelas või meessoost partneril.
Teised HPV tüübid seevastu on võimelised "muundama" emakakaela rakke, et hõlbustada düsplaasia tekkimist.
Üha enam on tõendeid selle kohta, et suitsetamine on veel üks oluline emakakaela düsplaasia riskitegur
Naine, kes suitsetab isegi aeg-ajalt, peaks suitsetamise lõpetama, kui tal on emakakaela düsplaasia.
Düsplaasiaga naistel, kes jätkavad suitsetamist, ei teki vaatamata piisavast ravist suurema tõenäosusega korduvat emakakaela düsplaasiat, vaid neil on ka suurem risk düsplaasia või vähi tekkeks teistes kohtades, sealhulgas tupes, häbemes, kopsus, maos jne.
Kuidas ravitakse emakakaela düsplaasiat?
Emakakaela düsplaasia raviks on palju meetodeid.
Ravi valikut mõjutavad tegurid on düsplaasia ulatus ja raskusaste, naise vanus, soov tulevaste raseduste järele ja muude günekoloogiliste probleemide esinemine.
Kõige levinumad meetodid emakakaela düsplaasia raviks on laser, LEEP ja kirurgiline konisatsioon.
Meditsiinilise või kirurgilise emakakaela düsplaasia ravi eesmärk on kahjustuse eemaldamine ja seega vähi arengu peatamine.
Olenemata läbiviidud ravist on aga võimalus, et düsplaasia võib korduda ehk korduda.
Tavaliselt ei ole kordumine tõsine probleem, kui see avastatakse ja ravitakse varakult; ravimata jätmisel võib see aga areneda vähiks, nagu ka esmane kahjustus.
Seetõttu on hädavajalik käia regulaarses kontrollis (kolposkoopias) iga 3 kuu järel esimesel aastal pärast ravi, iga 6 kuu järel järgmisel aastal ja seejärel kord aastas.
Ravi
Laser. Süsinikhappelaser kasutab ebanormaalsete rakkude aurustamiseks (hävitamiseks, muutes auruks) väikest infrapunakiirt.
Laserkiir on inimsilmale nähtamatu ja kolposkoobi lääts fokusseerib selle pisikesele punktile (0.1-2 millimeetrit).
See on väga täpne tehnika, kuna laserkiire mõjuala ja sügavust saab väga täpselt juhtida.
Tegelikult paraneb enam kui 90% patsientidest ühe raviga.
Paljud uuringud on näidanud, et sellel meetodil ei ole negatiivset mõju viljakusele ega rasedusmehhanismidele.
See on lihtne ja valutu meetod, mis viiakse läbi kohaliku tuimestuse all.
Tavaliselt antakse patsientidele valuvaigistit 30 minuti jooksul enne ravi, et pärssida ravijärgseid menstruaalkrampe.
Aeg-ajalt võib ilmneda ka verejooks, mis on häiriv, kuid harva tõsine.
LEEP (silmuselektrosurgiline ekstsisiooniprotseduur).
LEEP tähendab loop-elektrokirurgilist ekstsisiooniprotseduuri.
Düsplaasia eemaldamiseks kasutatakse väikest elektriliselt laetud silmust.
See meetod on kasulik, kuna see viiakse läbi kiiresti ja annab koonuse või silindri proovi, mida saab hiljem patoloogialaboris analüüsida.
See on eriti kasulik ka endotservikaalsesse kanalisse ulatuva düsplaasia korral.
See viiakse läbi kohaliku anesteesia all.
Operatsioonijärgsed sümptomid on menstruatsioonilaadsed krambid ja üldiselt piiratud verejooks.
Konisatsioon (koonuse biopsia). Konisatsioon on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse emakakaela koonusekujuline osa.
Seda tehakse statsionaarses haiglas ja seda saab teha laseri (laserkoonus), skalpelli (külma tera koonus) või makronõelelektroodi abil ning seda saab kombineerida D&C (dilatatsioon ja kuretaaž) ), et hinnata emaka kõrgemaid rakke.
Koonusel võib olla diagnostiline ja/või terapeutiline eesmärk: diagnostilistel eesmärkidel tehtud koonus võib mõnel juhul probleemi samaaegselt lahendada, eemaldades täielikult biopsiakoel esineda võiva kahjustuse.
Mõnikord võib düsplaasia ravimeetodiks valida konisatsiooni, eriti kui see hõlmab oluliselt emakakaela kanalit.
Loe ka:
Kolposkoopia: kuidas valmistuda, kuidas seda tehakse, millal see on oluline
Ambulatoorse hüsteroskoopia kasutamine varajaseks diagnoosimiseks
Vedeliku kogunemine kõhuõõnde: astsiidi võimalikud põhjused ja sümptomid
Mis põhjustab teie kõhuvalu ja kuidas seda ravida
Vaagnavarikotseele: mis see on ja kuidas sümptomeid ära tunda
Kas endometrioos võib põhjustada viljatust?
Transvaginaalne ultraheli: kuidas see toimib ja miks see on oluline
Candida Albicans ja muud vaginiidi vormid: sümptomid, põhjused ja ravi
Mis on vulvovaginiit? Sümptomid, diagnoos ja ravi
Vaginaalsed infektsioonid: millised on sümptomid?
Klamüüdia: millised on sümptomid ja kuidas seda ravida
Klamüüdia, vaikiva ja ohtliku infektsiooni sümptomid ja ennetamine
Sünnitusabi hädaolukorras kasutatavad ravimid emaka kokkutõmbumise muutmiseks
Täielik ja operatiivne hüsterektoomia: mis need on, mida need hõlmavad
Salpingiit: selle munajuhapõletiku põhjused ja tüsistused
Hüsterosalpingograafia: uuringu ettevalmistamine ja kasulikkus
Endometrioos: sümptomid, diagnoos ja ravi
Pap -test või Pap -määrimine: mis see on ja millal seda teha
Günekoloogilised vähid: mida nende ennetamiseks teada
Vulvodüünia: millised on sümptomid ja kuidas seda ravida
Mis on Vulvodynia? Sümptomid, diagnoos ja ravi: rääkige eksperdiga