Erotomaania ehk õnnetu armastuse sündroom: sümptomid, põhjused ja ravi
Erotomaania või õnnetu armastuse sündroom (Clérambault sündroom) vajab ravi spetsialisti poolt
Mõiste "erotomaania" pärineb kreeka keelest ja tähendab sõna-sõnalt "hullu armastust".
Täpsemalt öeldes viitab Clérambault ’sündroom kõige levinumale erotomaania vormile, st armumisele kellessegi, keda on raske saavutada, kuna ta on kuulus.
See sündroom on tegelikult nimetatud sajandivahetusel elanud prantsuse psühhiaatri Gaëtan Gatian de Clérambault ’järgi.
Aastal 1921 avaldas ta sellel teemal traktaadi pealkirjaga "Les psychoses passionelles".
Tavaliselt on haigel inimesel väga raske sellega leppida, sest see tähendaks äratõukamise mõistmist ja selles peitubki probleemi võti.
Clérambault teatas 53-aastase prantslanna juhtumist, kes oli veendunud, et Inglismaa kuningas George IV armastab teda ja suhtles temaga Buckinghami palee kardinaid liigutades.
Sageli on armastatud isik kõrgema sotsiaalse positsiooniga (kuningas, isegi) või suure intellektuaalse rikkusega (arst või professor) või „saamatu”, näiteks kuulus inimene.
Erotomaaniat peetakse DSM 5 järgi petlikuks häireks
Seda iseloomustab mitte-veider pettekujutelm, mis peab kestma vähemalt 1 kuu ja milles esinevad hallutsinatsioonid (eriti kombatavad ja haistmislikud, kui need on seotud luuluteemaga).
Clérambault' sündroom on a psühhiaatria häire, mida ei tohiks alahinnata, kuigi see saab alguse olukorrast, mida me kõik oleme ühel või teisel ajal kogenud, nimelt õnnetu armastuse olukorrast.
Kui aga pärast piisavat kannatust me tavaliselt lihtsalt metaboliseerime äratõukereaktsiooni ja elame edasi, siis erotomaania all kannatajad seda teha ei suuda: vastupidi, nad veenavad end täiesti alusetult, et nende soovide objekt vastab nende tunnetele.
Muide, kui me räägime erotomaaniast, ei pea me silmas neid, kes kannatavad armastuse ja seksi fikseerimise vormis, sel juhul võime rääkida nümfomaaniast naistel ja satyriaasist meestel.
Suutmatus ratsionaalselt leppida kellegi tagasilükkamisega, kes on armunud, pannes paika enesepettuse, mille eesmärk on eksitada end uskuma, et teine inimene vastab tema tunnetele, on enesepettuse vorm, mis võib isegi viia erotomaania all kannataval inimesel uskuda, et ta on selle inimesega suhtes, et ta elab tõelist armulugu.
Clérambault' sündroomiga inimesed läbivad esialgse faasi, mida nimetatakse "lootuse" faasiks ja mille käigus nad lihtsalt ootavad, et nende kallim kuulutaks oma armastust.
See on pikk faas ja sageli jääb patsient sellesse vanglasse, ilma et oleks kunagi liikunud edasi järgmisse faasi, pettumuse faasi.
See faas järgneb kallima negatiivse tagasiside realiseerimisele ja võib põhjustada depressiooni, agressiooni, enesetapukatseid või õnne korral eemaldamist.
Lõpuks on ka pahameelefaas, kus kõige raskemad patsiendid võivad isegi oma armastuse objekti füüsiliselt rünnata (Handbook of Psychiatry and Clinical Psychology Share, Cinzia Bressi, Giordano Invernizzi, McGraw-Hill Education, 2017).
Erotomaania põhjused ja sümptomid:
Esmapilgul pole erootiania äratundmine lihtne: nende sümptomid on sarnased teiste psüühikahäirete sümptomitega ja ulatuvad raevukusest agressiivsuseni, närvilisusest kuni reaalsusest irdumise hoiakuni.
Nende kõne on sageli segane ja selles puudub tasakaal ja sidusus ning nad on enesekesksed.
Kõige sagedasemad põhjused on psühholoogilised traumad, mis on seotud tagasilükkamise olukordadega, sageli lapsepõlves.
Eriti kannatavad naised, aga ka mehed.
Selle sündroomi all kannatajad püüavad igal viisil oma ihaldusobjektiga kontakti saada, sageli üsna obsessiivsel viisil, mis muutub tõeliseks jälitamiseks.
Tulemuseks on paranoia vorm, kus reaalsus näib olevat moonutatud, sest kõik keerleb kallima ümber ja temalt oodatud signaali ootamise või avastamise ümber.
Armastatu seevastu ei tee midagi, et ergutada eromaani, vastupidi, ta püüab arusaamatust selgitada, kui suudab, kahjuks ilma positiivse tulemuseta, kuna tema sõnu tõlgendatakse vastastikuse huvi kinnitusena.
Mõnikord võib erotomaan käituda nii, nagu oleks ta tavasuhtes: saadab lilli ja šokolaadi, helistab.
Mõnikord võivad neil olla hallutsinatsioonid ja armukadedus oma armunud üksikasjade pärast.
See võib põhjustada verbaalse, füüsilise või psühholoogilise ahistamise vorme kuni sagedaste enesetapuohtudega (Parafiliad ja kõrvalekalded: ebatüüpilise seksuaalkäitumise psühholoogia ja psühhopatoloogia, Fabrizio Quattrini, Giunti, 2015).
Ravi erotoomia vastu:
Esimene raskus on aktsepteerida, et inimene kannatab psüühikahäire all.
Häirega nõustumine võrduks tagasilükkamise mõistmisega ja siin peitubki probleem.
Mõistes, et keegi ei saa vastutasuks, võib see põhjustada märkimisväärseid kannatusi, kuid enamik inimesi metaboliseerib sobiva ajaga tagasilükkamise ja jätkab oma eluga.
Erotomaan ei suuda äratõukereaktsiooni metaboliseerida: selle asemel veenab ta end, et armastatu vastab tema tunnetele.
Erotomaania võib olla ka kaitsev käitumine depressiooni ja üksinduse vastu, mistõttu kannataja leiutab täiesti psüühilise maailma ja seda võib seostada teiste vaimuhaigustega, nagu skisofreenia.
Vaja on ravi, et mõista, mis selle võis põhjustada, ja vajadusel võidakse lisada ravimeid.
Perekonna abi on vajalik, et aidata erotomaanil oma häirest teadlikuks saada ja seejärel sellest välja tulla.
Artikli kirjutas dr Letizia Ciabattoni
Loe ka:
Nomofoobia, tundmatu vaimne häire: nutitelefonisõltuvus
Ökoärevus: kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele
Tuletõrjujad / püromaania ja kinnisidee tulega: selle häirega inimeste profiil ja diagnoos
Allikad:
http://www.psychiatryonline.it/
http://www.nuovarassegnastudipsichiatrici.it/
Manuale di psichiatria e psicologia clinica Condividi, Cinzia Bressi, Giordano Invernizzi, McGraw-Hill Education, 2017
Parafilie ja devianza: Psicologia e psicopatologia del comportamento sessuale atipico, Fabrizio Quattrini, Giunty, 2015
Le parafilie maggiori. (Sadismo, masohhism, pedofiilia, incestofilia, nekrofiilia, zoofilia) tipica espressione di “atavismo filetico” nella specie umana, Fernando Liggio, Alpes ed., 2013