Esmaabi mõisted: mis on defibrillaator ja kuidas see töötab
Mis on AED-defibrillaator ja kuidas see töötab: kõik, mida peate selle päästeseadme kohta teadma
Tervishoid ja ohutus on ülimalt olulised teemad, eriti kui tegemist on hädaolukordadega, nagu südameseiskus.
Selles artiklis püüame koos mõista, mida a Defibrillaator on, kuidas see toimib ja kuidas seda vajadusel elude päästmiseks kasutada.
Mis on defibrillaator?
Defibrillaatorit kasutatakse äkilise südameseiskuse raviks, mis on potentsiaalselt surmaga lõppev seisund, mille korral süda äkitselt seiskub.
Defibrillaator edastab südamesse elektrilise impulsi, aidates taastada normaalset südamerütmi ja vältida surma.
AED-defibrillaatoritega on sõna otseses mõttes võimatu anda šokki südamele, mis ei ole südameseiskus, kuna defibrillaator annab šoki ainult siis, kui südamerütmi analüüs tuvastab šokistatava rütmi.
Kui süda lööb normaalselt, siis defibrillaator lihtsalt šokki ei luba.
Isegi kui šokinuppu üritatakse vajutada või kui keegi kogemata šokinuppu vajutab, siis šokki patsiendile ei anta.
Väliseid defibrillaatoreid on kahte peamist tüüpi, mõlemat tähistatakse akronüümiga AED: poolautomaatsed välisdefibrillaatorid ja automaatsed välisdefibrillaatorid.
Need kaks seadet erinevad šoki andmise hetke poolest:
- Poolautomaatse välisdefibrillaatori puhul peab päästja olema see, kes löögi käsitsi nupule vajutades algatab.
- Automaatne väline defibrillaator tuleb ainult sisse lülitada ja patsiendiga ühendada. Kui südame-vereringe seiskumise seisund on kindlaks tehtud, jätkab seade elektrilahenduse väljastamist iseseisvalt, ilma inimese välise sekkumiseta. Automaatse defibrillaatoriga nõutav operaatori sekkumine on isegi väiksem kui poolautomaatse defibrillaatori puhul, vähendades veelgi rohkem eksimisvõimalust.
Kuidas defibrillaator töötab?
Oleme aru saanud, mis on defibrillaator ja mis vahe on poolautomaatsel ja automaatsel defibrillaatoril, kuid kuidas defibrillaatorit kasutada?
Kui olete südameseiskumise ära tundnud ja hädaabiteenistust teavitanud, on oluline alustada kohe kardiopulmonaalse elustamise (CPR) manöövreid ja püüda võimalikult kiiresti leida defibrillaator.
- Vajutage toitenuppu: järgige hoolikalt seadme hääl- või visuaalseid juhiseid
- Tõmmake labad välja
- Valmistage patsient ette: Avage patsiendi rind, vajadusel puhastage ja kuivatage nahk.
- Padjade asetamine: kandke kleepuvad padjad patsiendi rinnale, nagu joonisel näidatud. Üks plaat tuleb asetada parema rangluu alla ja teine vasaku kaenla alla. Veenduge, et plaadid kleepuksid nahale.
- Südame rütmi analüüs: kui padjad on ühendatud, analüüsib defibrillaator automaatselt patsiendi südamerütmi. Selles etapis hoiatab AED, et keegi ei tohi patsienti puudutada.
- Löögi andmine: kui defibrillaator tuvastab šoki andmise vajaduse, peate pärast seda, kui olete veendunud, et keegi patsienti ei puuduta, vajutama šoki nuppu. Automaatsete defibrillaatorite puhul antakse šokk automaatselt.
- Kardiopulmonaalse elustamise (CPR) manöövrite jätkamine: AED teavitab meid, kui tühjenemine on tehtud, ja annab teada, kas on vaja CPR-i jätkata.
- Patsiendi jälgimine: kui defibrillaator ei näita eritumist, järgige visuaalseid või akustilisi näpunäiteid ja jätkake CPR-ga. Defibrillaator jätkab patsiendi südamerütmi jälgimist ja annab vajadusel täiendavaid juhiseid.
BLSD koolitus
Kuigi AED-defibrillaatorid on mõeldud kasutamiseks isegi ilma koolituseta inimestele, on soovitatav osaleda BLSD-l (Basic Life Support ja defibrillatsiooni) koolituskursus.
Need kursused annavad üksikasjalikku teavet südameseiskumise äratundmise, elustamismanöövrite sooritamise ja defibrillaatori õige kasutamise kohta.
Koolitus võib aidata päästa elusid ja suurendada kindlustunnet defibrillaatori kasutamisel hädaolukorras.
Kui aga juhtute enne kursusele minekut nägema hädaolukorda, ärge unustage tegutseda: päästjaid oodates päästab teie sekkumine tõenäoliselt elu.
Loe ka
Defibrillaatori hooldus: mida teha, et järgida
Defibrillaatorid: milline on AED-patjade õige asend?
Millal defibrillaatorit kasutada? Avastame šokeerivaid rütme
Kes saavad defibrillaatorit kasutada? Teave kodanikele
Defibrillaatori hooldus: AED ja funktsionaalsuse kontrollimine
Südameklappide haigused: aordi stenoos
Mis vahe on südamestimulaatoril ja subkutaansel defibrillaatoril?
Mis on implanteeritav defibrillaator (ICD)?
Mis on kardioverter? Siirdatava defibrillaatori ülevaade
Laste südamestimulaator: funktsioonid ja iseärasused
Südameseiskus: miks on hingamisteede juhtimine CPR-i ajal oluline?
Täiendav hapnik: balloonid ja ventilatsioonitoed USA-s
Südamehaigused: mis on kardiomüopaatia?
Südamepõletikud: müokardiit, nakkuslik endokardiit ja perikardiit
Südame nurinad: mis see on ja millal peaks muretsema
Murtud südame sündroom on tõusuteel: me teame Takotsubo kardiomüopaatiat
Kardiomüopaatiad: mis need on ja millised on ravimeetodid
Alkohoolne ja arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia
Erinevus spontaanse, elektrilise ja farmakoloogilise kardioversiooni vahel
Mis on Takotsubo kardiomüopaatia (murtud südame sündroom)?
Laiendatud kardiomüopaatia: mis see on, mis seda põhjustab ja kuidas seda ravitakse
Südamestimulaator: kuidas see töötab?
Itaalias kiideti heaks Samaaria seadus: "karistamatus" kõigile, kes kasutavad defibrillaatorit AED
Uuring ütleb, et hapnikku kahjustav südameinfarktiga patsientidele
Euroopa elustamisnõukogu (ERC), 2021. aasta suunised: BLS - põhiline elutoetus
Pediaatriline implanteeritav kardioverteri defibrillaator (ICD): millised erinevused ja eripärad?