Supervisiooni tähtsus sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele
Supervisiooni roll: nn abistava inimese elukutseid (Tervishoiuministeeriumi koostatud tervise- ja abistava elukutsete loetelu) ühendav põhielement seisneb selles, et nende kutsealade praktiseerijad kasutavad oma isikut pelgalt töövahendina toovad nad mängu oma subjektiivsuse
Täpsustuseks peaksime ütlema, et praktiseerija subjektiivsus on "mängu toodud", rohkem kui kaalul, selles mõttes, et see mitte ainult ei ole põhjus, miks ta on praktiseerija positsioonil, vaid ka ka suhte olemuse "põhjus", mida ta aeg-ajalt teisega (kasutaja või patsiendiga) esitab.
Mis on järelevalve?
Supervisioon on tööriist töökonteksti suhtlus- ja korraldusmeetodite ümbertöötamiseks ja ümberkorraldamiseks, kuulates ja tervitades sotsiaal- ja tervishoiutöötajat, et vältida läbipõlemist (Il rischio di burnout negli operatori sociosanitari, autor Franco De Felice, Barbara Cioccolanti, Edizioni Goliardiche , Psicologia di comunità, 1999) ning parandada teenuste kvaliteeti ja töötajate heaolu.
Isiklike teenuste vallas on üha suurem nõudlus sekkumise järele, mis suudab hoolitseda mitte teenuse kasutajate või klientide, vaid pigem selles oma ametiülesandeid täitvate töötajate eest.
Psühhosotsiaalse, sotsiaalharidusliku, koolituse, rehabilitatsiooni ja sotsiaaltervise sektori töötajate eest hoolitsemine on muutumas üha enam sekkumisvajaduseks ja -nõudluseks.
Ajaloolisest faasist, kus operatiivmeeskondade järelevalve all mõisteti enamasti erakorralist sekkumist, mis aktiveerus siis, kui teenus oli kriitilises faasis, oleme liikunud hetke, kus operaatorite ja töörühmade eest hoolitsemine läbi järelevalve, omandab tavapärase ja füsioloogilise teenuse saate- ja kasvuinstrumendi iseloomu (Giorgio Cavicchioli, Narrare i gruppi. Kliinilised ja sotsiaalsed perspektiivid. II aasta, I köide, märts 2007, La supervisione nei servizi alla persona. Suhe, mis ravib).
JÄRELEVALVE KUI TÖÖRIISTA (S., Premoli, Il soggetto in divenire, Libreria Cortina, Milano 1966)
Ilma järelvalveta ähvardab praktiseerija psüühilise ülekoormuse oht, mis võib viia ta kulumisolukorrani, mida nimetatakse läbipõlemiseks, mis mõjutab negatiivselt tema võimet adekvaatselt reageerida kasutaja nõudmistele.
Järelevalve vältimatu tingimus on operaatori avatus abinõudmisele, alustades ebamugavast olukorrast.
Olles abipalvele avatud, on praktiseerijal võimalus siseneda järelevalvesuhtesse, minnes tema kasutaja/patsient temaga suhetes olevale kohale.
Supervisioon puudutab praktiseerija-kasutaja suhet, suhet, mille praktiseerija kohustub supervisiooni sisse tooma koos nn suhtejuppidega. "Viskamiste" all peame silmas kõike, mis vahetuse lõpus tekitab praktiseerijale "tähenduse" probleemi süütunde või igal juhul hämmelduse suunas.
Väljaviskamised viiakse järelevalve alla, et neid "töötleda" tähenduse otsimise suunas, mis ei arvesta mitte ainult praktiseerija psüühilise majanduse, vaid ka temaga sel hetkel suhetes osaleva kasutaja jaoks. (S., Finzi, Misurazione, calco e originale nell'analisi di un caso di psicosi infantile, "Il piccolo Hans" n.53, 1984, Dedalo, Bari).
LEPINGU MÄÄRATLUS JA MÄÄRATLUS
Lepingus osalejaid peab alati olema vähemalt kolm: asutus, operaatorid ja järelevalve teostaja;
Nõudlus ja eesmärgid peavad olema selged;
Järelevalve juures peab olema suletud ruum, mis on eraldatud ja kaitstud väliste häirete eest eelnevalt kindlaksmääratud iganädalase või kahenädalase sagedusega;
JÄRELEVALVE KUI TÖÖPRAKTIKA
Juhendamine on omaette tunnustatav kui "tööpraktika", kuna see hõlmab millegi väljatöötamist professionaalse töösuhte raames. Seetõttu leitakse, et järelevalve peaks toimuma tööaja piires ja see ei tohiks nõuda praktikule raha ega aega.
Grupisupervisioon aktiveerib kogemuslikul ja pragmaatilisel viisil koostööprotsesse, abi operaatorile emotsionaalses, professionaalses, planeerimises, suhteraskustes, vastastikuse tunnustamise ja usalduse, erinevuste ja ametialaste pädevuste teadvustamise ja aktsepteerimise, koolitusvajaduste tuvastamise, kogemuste jagamise. rühmatöö strateegiad, töökliima stimuleerimine, mis põhineb: koostööl, solidaarsusel, osalusel, autonoomial, kuulamisel ja loovusel, mida mõistetakse uute lahenduste otsimisena.
Artikli autor: Dr Letizia Ciabattoni
Allikad:
Il rischio di burnout negli operatori sociosanitari, Franco De Felice, Barbara Cioccolanti, Edizioni Goliardiche, Psicologia di comunità, 1999;
La supervisione come strumento di lavoro, articolo sulla natura e il ruolo della supervisione nella pratica degli operatori psico-socioeducativi, pubblicato sulla rivista: PROSPETTIVE SOCIALI E SANITARIE, n. 14, 1993, Premoli Sergio;
Di Mattei V., Prunas A., Sarno L. (2004). Il burnout negli operatori della salute mentale: quali interventi? Psicologia della salute, II;
Giorgio Cavicchioli, Narrare i gruppi. Prospektiivne kliiniline ja sotsiaalne. Anno II, Vol. I, Marzo 2007, La supervisione ei servizi alla persona. Curare la relazione che cura;
Cavicchioli G., Bianchera L., (2005) Supervisione ja consulenza nell'organizzazione cooperativa sociale. Percorsi di apprendimento e cambiamento nei gruppi di lavoro. Roma, Armando Editore; Braidi G.,
Cavicchioli G., (2006) Conoscere e condurre i gruppi di lavoro. Esperienza di supervisione e intervento nei Servizi alla persona, Milano, Franco Angeli;
Lama, Antonella, Prendersi cura dei curanti: i gruppi di psicodinamica per operatori sanitari, 2009, Franco Angeli;
https://air.unimi.it/bitstream/2434/766555/2/Finale%20pubblicato.pdf
Loe ka:
Erakorralise õenduse meeskonna stressifaktorid ja toimetulekustrateegiad
Itaalia, vabatahtliku tervise ja sotsiaaltöö sotsiaal-kultuuriline tähtsus
Ärevus, millal muutub normaalne reaktsioon stressile patoloogiliseks?
Häirimine esimeste vastajate seas: kuidas juhtida süütunnet?
Ajaline ja ruumiline desorientatsioon: mida see tähendab ja milliste patoloogiatega see on seotud
Patoloogiline ärevus ja paanikahood: tavaline häire
Paanikahooga patsient: kuidas paanikahoogudega toime tulla?
Paanikahoog: mis see on ja millised on sümptomid
Vaimse tervise probleemidega patsiendi päästmine: ALGEE protokoll