Käärsoole pesemise protseduur on näidustatud käärsoole põhjalikuks pesemiseks enne kolonoskoopiat, mis puhastab limaskesta, et võimaldada optimaalset endoskoopilist vaatlust.

Käärsoolepesu ja klistiir: MIS ERINEB?

Üldiselt võimaldab traditsiooniline klistiir jämesoole viimase osa (pärasoole ja sigma) osalist puhastamist, samas kui käärsoole pesemine oma rõhuregulatsiooni omaduste tõttu võimaldab jämesoole täielikult pesta.

KOOLONOSKOOPIA PESU JA TRADITSIOONILINE KOLONOSKOPIA ETTEVALMISTAMINE

Käärsoole pesemine, kui seda teevad kogenud töötajad, on sama tõhus kui traditsiooniline kolonoskoopia ettevalmistamine, kuid piiratud arvul patsientidel (nagu traditsioonilise ettevalmistuse puhul) ei pruugi tulemus olla kolonoskoopia läbiviimiseks optimaalne.

Sel juhul antakse täiendavaid soovitusi soolestiku puhastamise lõpuleviimiseks.

Käärsoolepesu: RISKID JA EELISED, VASTUNÄIDUSTUSED

Colon Wash on vastunäidustatud, kui kolonoskoopia on vastunäidustatud.

Seega, kui teie arst on määranud kolonoskoopia, võite kolonoskoopia õige ja tõhusa ettevalmistusena läbi viia ka käärsoole pesemise.

Kuna kolonoskoopiat ei soovitata teha raseduse ja imetamise ajal, kehtib see näidustus ka kolonoskoopia ettevalmistusena käärsoole pesemise kohta.

Ravi trombotsüütide või antikoagulantidega (TAO ja NAO) ei ole kolonoskoopia läbiviimisele vastunäidustatud, kuid võib häirida biopsiate ja/või polüpektoomiate tegemise võimalust.

KUIDAS KOOLONPESU TOIMUB?

Külili või selili lamavale patsiendile viiakse pärasoolde kanüül, mis on varustatud kahe toruga, millest väiksem on veevõtuks ja suurem väljaheite ja kasutatud vee eemaldamiseks.

Kanüül on ühendatud seadmega, mis kontrollib vee rõhku ja temperatuuri.

Operaator teeb järjestikuseid loputusi ja saab seansi ajal muuta eelseadistatud parameetreid, et saavutada parem efekt ja kohandada teraapiat.

Kõhupiirkonna massaaži tehakse ka selleks, et soodustada väljaheidete killustumist ja eraldumist käärsoole limaskestast.

Puuduvad ebameeldivad lõhnad, kuna vesi ja väljaheited juhitakse sisse ja välja suletud ahela kaudu.

KUI KAUA SEE KESTAB?

Käärsoole pesemine kestab umbes 45 minutit, pärast mida tehakse patsiendile kohe kõrvalruumis kolonoskoopia.

KAS KOOLONPESU ON VALUS?

Käärsoolepesu ei ole valus.

Selle asemel pakub see patsiendile heaolutunnet tänu tsüklite kaupa ja madala rõhuga läbi käärsoole voolavale leigele veele ning kõhupiirkonna massaažile.

Sedatsioon ei ole absoluutselt vajalik nii seetõttu, et analüüs on valutu, kui ka seetõttu, et patsiendi koostöö on oluline.

Hukkamiseks ei ole vaja narkootikume.

Alternatiiv käärsoole pesemisele kolonoskoopia ettevalmistusena on teha "traditsiooniline" kolonoskoopia ettevalmistus.

ENNE TESTI

Teatage praegustest ravimeetoditest, eriti trombotsüütide ja antikoagulantidest;

raske maksahaiguse korral on vajalik teavitada arsti enne endoskoopilisele uuringule minekut ning eelnevalt on soovitatav teha laboratoorsed analüüsid hüübimisnäitajate kohta (verepilt, INR);

nõustada, kui põete raskeid südame- või arütmiahaigusi või hingamisteede haigusi: sellistel juhtudel on soovitav lisada elektrokardiogramm, analüüsid või eriarstiuuringute tulemused;

teatage kubemesongide olemasolust ja varasematest operatsioonidest kõhupiirkonnas;

teatage kõikidest allergiatest;

käimasolevaid ravimeetodeid ei ole vaja katkestada, kuid neid on soovitatav võtta vähese veega vähemalt 2 tundi enne analüüsi;

kui teil on diabeet ja teid ravitakse insuliiniga, konsulteerige eelnevalt oma arstiga enne endoskoopilise testi jaoks määratud kuupäeva.

ETTEVALMISTAMISJUHEND

Testi täiuslikuks sooritamiseks järgige hoolikalt järgmisi juhiseid.

Kroonilise kõhukinnisusega patsientidel

• Päev enne testi järgige jäätmevaba dieeti (ärge sööge puuvilju, köögivilju, rafineerimata teravilju, nagu täisteraleib, täisterapasta, kliid) ja jätkake traditsioonilise lahtistava režiimiga. Kui te tavaliselt lahtisteid ei kasuta, võtke Macrogol 1 kotike + Pursennid 2 cp õhtul enne magamaminekut;
• testile eelneva 5 päeva jooksul võtke Macrogol 1 kotike + Pursennid 2 cp samal ajal, õhtul, enne magamaminekut;
• testile eelneval õhtul ärge võtke soolte puhastamiseks vedelikke (välja arvatud isiklikuks vajaduseks vajalikud);
• katsepäeval 12 tundi tühja kõhuga; selgeid vedelikke (vesi, kummelitee, taimetee) võib võtta kuni 2/4 tundi enne protseduuri.

Regulaarse väljaheitega patsientidel

• testile eelneval päeval sööge toitu, mis ei sisalda taimseid jäätmeid (ei tohi süüa puuvilju, köögivilju, rafineerimata teravilju nagu täisteraleib, täisterapasta, kliid);
• 3 päeva enne analüüsi võtke Macrogol 1 kotike + Pursennid 2 cp õhtul enne magamaminekut. Testieelsel õhtul ärge võtke soolte puhastamiseks vedelikke (peale isiklike vajaduste jaoks vajalike);
• katsepäeval paastuda 12 tundi; selgeid vedelikke (vesi, kummelitee, taimetee) võib võtta kuni 2/4 tundi enne protseduuri.

MIS ERINEB ON KOOLONPESU JA HÜDROKOLONTERAAPIA?

Kuigi need kaks protseduuri on sarnased, on neil erinev eesmärk. Käärsoole pesemine asendab traditsioonilises kolonoskoopia ettevalmistamises klistiiri kasutamist ning seda tehakse soolestiku vabastamiseks ja käärsoole limaskestade puhastamiseks, et saada täpne endoskoopiline vaade.

Hüdrokoolonteraapia seevastu puhastab soolestikku toksiinidest ja jääkainetest ning seda peetakse täiendavaks vahendiks selliste seisundite ravis nagu krooniline kõhukinnisus, neuroloogilised haigused, nahaallergiad ja muutunud soolestiku bakteriaalse flooraga seotud häired.

Loe ka

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Käärsoole divertikulaarhaigus: käärsoole divertikuloosi diagnoosimine ja ravi

Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD): sümptomid, diagnoos ja ravi

Diverticula: millised on divertikuliidi sümptomid ja kuidas seda ravida

Ärritatud soole sündroom (IBS): healoomuline seisund kontrolli all hoidmiseks

Gastroösofageaalne refluks: põhjused, sümptomid, testid diagnoosimiseks ja raviks

Mitte-Hodgkini lümfoom: heterogeense kasvajarühma sümptomid, diagnoosimine ja ravi

Helicobacter Pylori: kuidas seda ära tunda ja ravida

Beebi soolebakterid võivad ennustada tulevast rasvumist

Sant'Orsola Bolognas (Itaalia) avab mikrobiota siirdamisega uue meditsiinilise piiri

Avastati mikrobiota, aju soolepõletike eest kaitsva värava roll

Millised on erinevused divertikuliidi ja divertikuloosi vahel?

Mis on rinnanõela biopsia?

Luustsintigraafia: kuidas seda tehakse

Fusion eesnäärme biopsia: kuidas uuringut tehakse

CT (aksiaaltomograafia): milleks seda kasutatakse

Mis on EKG ja millal teha elektrokardiogrammi

Positronemissioontomograafia (PET): mis see on, kuidas see toimib ja milleks seda kasutatakse

Ühe footoni emissiooniga kompuutertomograafia (SPECT): mis see on ja millal seda teha

Instrumentaalsed uuringud: mis on värviline Doppleri ehhokardiogramm?

Koronarograafia, mis see uuring on?

CT, MRI ja PET-skaneeringud: milleks need on mõeldud?

MRI, südame magnetresonantstomograafia: mis see on ja miks see on oluline?

Uretrotsistoskoopia: mis see on ja kuidas transuretraalset tsüstoskoopiat tehakse

Mis on supraaordi tüvede (karotiidide) ehhocolordoppler?

Kirurgia: neuronavigatsioon ja ajufunktsiooni jälgimine

Robotkirurgia: eelised ja riskid

Refraktiivkirurgia: milleks see on ette nähtud, kuidas seda tehakse ja mida teha?

Müokardi stsintigraafia, uuring, mis kirjeldab koronaararterite ja müokardi tervist

Rektosigmoidoskoopia ja kolonoskoopia: mis need on ja millal neid tehakse

allikas

Auxologico