Kiiritusravi: milleks seda kasutatakse ja millised on selle mõjud

By Cristiano Antonino On September 30, 2022

Kiiritusravi on meditsiini haru, mis kasutab haiguste raviks kiirgust (elektromagnetilist, mis sarnaneb röntgenkiirguses kasutatavale, või kehakiirgust, nt elektrone).

Kiiritusravi kasutatakse praegu peaaegu eranditult kasvajahaiguste raviks, kuid seda kasutatakse ka teatud mittekasvajahaiguste korral

Lisaks operatsioonile ja keemiaravile on kiiritusravi üks kolmest "klassikalisest" vähiravist, mis on tänapäevalgi vähiravi alustalad.

Kolmest raviliigist on kiiritusravi olnud juba eelmise sajandi algusest teine kasutusel.

Kiiritusravi on sarnaselt kirurgiaga loko-regionaalne ravi ehk see puudutab ainult ühte kehaosa, keemiaravi on aga üldiselt süsteemne ehk mõjutab kogu organismi.

Kiiritusravi põhjustatud rakukahjustused (nii ravivad kasvajarakkudel kui ka külgmised normaalsetel rakkudel) on kohesed, kuid nende "nähtav" ilming (rakusurm) võib ilmneda alles mõne aja pärast.

Kiiritusravi efektiivsus on seotud:

kogu kiirgusdoosini
selle fraktsioneerimiseks;
erinevate kasvajakudede tundlikkus kiirgusenergia suhtes.

Millest kiiritusravi koosneb

Sõltuvalt tüübist on kiirgusel võime tungida enam-vähem sügavale inimese kudedesse (kuni ja läbi nende täielikult, nagu ka röntgenikiirte puhul).

Teel läbi inimkeha vabastavad nad oma energiat rakkudesse, millega nad kokku puutuvad, käivitades keemilis-füüsikalisi reaktsioone, mis põhjustavad kiiritatud rakkudele rakukahjustusi.

Nagu keemiaravi puhul, kahjustuvad kõik kiiritatud rakud, võib-olla kuni surmani, peamiselt need, mis paljunevad, st nii ebanormaalsed kasvajarakud kui ka normaalsed terved rakud.

Kiiritusravi tõhusus seisneb selles, et enamik kasvajarakke ei suuda kahjustusi parandada ja surevad, samas kui enamik normaalseid rakke parandab kahjustusi ja jääb ellu.

Kuidas kiiritusravi manustatakse

Kiiritusravi manustamiseks on kaks peamist viisi: välise kiiritusravi ja brahhüteraapia.

Väliskiirguse kiiritusravi korral toodab ja suunab kehast teatud kaugusele paigutatud sobiv seade kiirguskiire kindlasse kehapiirkonda.

Seda tüüpi ravi teostamisel neelab patsient kiirgust ilma seda väliselt uuesti välja andmata, mistõttu ei ole ohtu ümbritsevatele (sh lastele või rasedatele) ning ta saab kogu ravi vältel elada regulaarset suhteelu.

Kiiritusravi viiakse läbi annustena, igapäevaste seanssidena, mida nimetatakse fraktsioonideks. Põhimõtteliselt on nii, et mida väiksemad on ööpäevased doosid (hüperfraktsioonimine), seda paremini talutakse teraapiat, kuid mida suuremad on individuaalsed annused (hüpofraktsioneerimine), seda tõhusamad need on.

Iga kasvaja tüübi ja iga koha jaoks on koguannuse ja fraktsioneerimise jaoks erinevad protokollid, et saavutada maksimaalne efektiivsus minimaalsete kõrvalmõjudega.

Brahhüteraapias viiakse radioaktiivsed ained patsiendi kehasse, kasvajasse või selle lähedusse.

Need ained eraldavad peamiselt kiirgust, mis tungib vaid korraks ümbritsevasse koesse (alfakiirgus).

Radioaktiivne aine sisestatakse "nõelte" abil, mis asetatakse ravitavasse kohta, või suukaudse või veresoonte süstimisega, jõudes kasvajani metaboolsetel põhjustel (nt radioaktiivne jood kilpnäärme kasvajates) või lihtsalt kohalikku verevoolu järgides.

Seda tüüpi ravi korral jääb radioaktiivne aine patsiendi kehasse, mis võib eraldada läbitungivat kiirgust (beetakiirgust), olgugi see väike.

Seetõttu tuleb võtta ettevaatusabinõusid, mis võivad hõlmata isegi patsiendi isoleerimist raviperioodiks.

Ravi lõpeb radioaktiivsete nõelte eemaldamisega või radioaktiivsete ainete loomuliku lagunemisega (kiirguse emissiooni lakkamisega).

Tuleb rõhutada, et võimalikud kiirguskahjustused on üldteada ning ettevaatusreeglid operaatoritele, patsientidele ja kooselukaaslastele on täpsed, kasulikud ja väga ranged.

Seetõttu ei tohiks kiirgusspetsialistide nõuandeid järgides selle pärast muretseda.

Kiiritusravikeskuse meeskond koosneb:

meditsiiniline kiiritusterapeut: kes määrab ravi näidustuse, koostab raviplaani ja jälgib patsienti perioodiliste visiitidega nii ravi ajal kui ka pärast seda;
meditsiinifüüsik: kes koostab raviplaani ja teostab perioodilisi kontrolle seadmed;
kiiritusravi tehnik: kes viib arsti korraldusel läbi igapäevaseid kiiritusravi seansse;
kiiritusravi õde: kellel on eriline kogemus kiiritusravi saavate patsientide probleemidega.

Kiiritusravi kõrvaltoimed

Aastate jooksul on kiirguse bioloogiliste mõjude alaste teadmiste paranemise, kiirgust edastavate seadmete arendamise ja manustamistehnikate täiustamise tõttu vähi kiiritusravi kõrvaltoimete sagedus ja raskusaste tohutult vähenenud.

Seonduvad postitused

Tervishoiukulutused Itaalias: kasvav koormus leibkonnale

Aprill 11, 2024

Aviary Alert: viiruse evolutsiooni ja inimriskide vahel

Aprill 4, 2024

Päev kollases endometrioosi vastu

Mar 28, 2024

Lootus ja uuendused kõhunäärmevähi vastases võitluses

Mar 27, 2024

Need mõjud on aga kiiritusravile omased, kuna mõjutatud ja kahjustatud on ka normaalsed kasvaja lähedal olevad rakud, isegi kui need on prognoositavad ja osaliselt kontrollitavad spetsiifiliste meditsiiniliste ravimeetoditega.

Kiiritusravi kõrvaltoimeid on kahte tüüpi:

Ägedad, kui need tekivad esimestel ravipäevadel ja lõpevad lühikese aja jooksul pärast ravi lõppu. Need on tavaliselt tingitud kiirgusest põhjustatud põletikust;

hiline ja sageli raskem, olenevalt kiiritatud organitest. Need võivad ilmneda ka aastaid hiljem ja on tavaliselt tingitud rakkude surmast ja nende asendumisest armkoega.

Kuna kiiritusravi mõju on püsiv, ei ole harvade eranditega võimalik juba kiiritusravi saanud piirkonda uuesti kiiritada.

See asjaolu on kiiritusravi kasutamise oluline piirang.

Millal ja miks kiiritusravi kasutatakse

Nagu iga teist vähiravi, saab kasvajate kiiritusravi kasutada kahel erineval eesmärgil
tervendav ravi eesmärgiga ravida patsienti või igal juhul anda talle pikem eluiga heas seisundis;
sümptomaatiline ravi, mille eesmärk on peamiselt parandada patsiendi elukvaliteeti haiguse sümptomite kontrolli all hoidmise kaudu.

Kasvajate või nende metastaaside lokaalses ravis võib kombineerida kirurgiat ja kiiritusravi:

eksklusiivne kiiritusravi: kasvaja on väga kiirgustundlik ja seda saab hävitada ainult kiiritusraviga või on see töövõimetu ja soovitakse sümptomaatilist ravi;
neoadjuvant kiiritusravi, kui kasvaja ei ole opereeritav, kuid võib selliseks muutuda, kui kiiritusravi (võimaliku keemiaravi lisamisega) osutub efektiivseks, võib see muutuda opereeritavaks või kui kasvaja on opereeritav, kuid kiiritusravi (koos võimaliku keemiaravi lisamisega) osutub tõhusaks, operatsioon võib muutuda lihtsamaks ja suurema tõenäosusega radikaalseks;
operatsioonisisene kiiritusravi – tuntud kui IORT – (st manustatakse operatsiooni ajal). Kasutatakse harva ja vähestes keskustes, see nõuab spetsiaalset varustust ja selle suurem efektiivsus võrreldes tavapärase raviga on tõestamata. See on tegelikult postoperatiivne ravi, sest seda manustatakse operatsiooni lõpus, et hävitada kõik kirurgilises väljas olevad kasvajarakud;
operatsioonijärgne kiiritusravi (st manustatakse pärast operatsiooni);
adjuvantne (ettevaatuslik) kiiritusravi, kui operatsioon on olnud radikaalne, ei ole nähtavaid kasvajajääke, kuid on oht, et operatsiooniväljas või selle läheduses on elujõulisi kasvajarakke;
raviva iseloomuga kiiritusravi, kui operatsioon ei ole olnud radikaalne, esineb lokaalseid jääkkasvajaid, kuid need on kiiritusraviga hävitatavad;
preoperatiivne kiiritusravi (st manustatakse enne võimalikku operatsiooni).

Uurimistöö eesmärk on täiustada seadmeid ja tehnikaid, et suunata kiirgusenergia võimalikult kontsentreeritult kasvajasse ilma ümbritsevat tervet kudet kiiritamata.

Sellele lisandub veel radiosensibiliseerivate ehk rakkudesse tungivate ja kiirguse kahjustavat mõju võimendavate ainete kasutamine.

Et need ained oleksid kasulikud, peaksid need olema koondunud rohkem kasvajarakkudesse kui normaalsetesse rakkudesse.

Lõpuks selektiivne brahhüteraapia, mis seob paikse toimega radioaktiivse aine „kanduriga” (enamasti antikehadega, mis selektiivselt kasvajarakkudesse jõuavad), mis kannab aine kasvajasse.