Kortisool, stressihormoon

Stress ei pruugi aga olla halb: tegelikult on olemas hea stress, mida nimetatakse eustressiks, mis võimaldab meie organismil tulla toime väikeste ja suurte hädaolukordadega, andes meile ootamatut jõudu ja vastupanu.

Kuid kui stressiolukord kestab liiga kaua ja sellele ei järgne lõõgastumise faasi, põhjustab see organismile mitmeid kahjulikke ägenemisi.

Seda nimetatakse halvaks stressiks või stressiks

Kortisool, hormoon, mida neerupealised toodavad aju õhutusel, on stressi sümbol: suurenenud pinge korral põhjustab see veresuhkru ja rasvade tõusu veres, andes kehale vajalikku energiat.

Koos kortisooliga vabanevad seejärel adrenaliin ja noradrenaliin (katehhoolamiinid); nende kolme kombinatsioon tõstab vererõhku, et parandada füüsilist jõudlust ja erksust.

Kui stressiolukord on möödas, taastub keha tasakaal (lihaste toonus, hingamine, pulss ja vererõhk langevad) ning keha lõdvestub.

See faas on hädavajalik: ilma selleta tekivad kurnatuse tingimused.

STRESSITSÜKKEL

Stress on tsükliline seisund, mille kulgu võib jagada kolme faasi:

  • erksus: organism valmistab ette vajalikud ressursid stressiolukorraga toimetulekuks;
  • vastupanu: periood, mil stress on pikenenud. Organism jaotab olemasolevaid ressursse tõhusalt, vabastades kogunenud energia rasva kujul tänu kortisooli toimele, hormooni, mida neerupealised toodab aju õhutusel ja mis püsib selles faasis pidevalt kõrgel tasemel. Seejärel põhjustab see kehakaalu langust. Kuna ressursid on ammendunud, tekib aga krooniline stress;
  • kurnatus: neerupealised ei suuda enam eritada vajalikus koguses kortisooli, mille tase langeb kuni kurnatuseni. See on loomulik nähtus, kui stressiolukord muutub väljakannatamatuks, millele järgneb füüsiline ja vaimne halb enesetunne.

HOMMIKULT VÄSINUD JA ÕHTUL AKTIIVNE?

Toodetud kortisooli tase on päeva jooksul erinev, kirjeldades kõverat, ja meie energiat muudetakse täpselt seda suundumust järgides.

Kõrgeim tipp saabub aja jooksul enne ärkamist, et anda kehale energiat, mida ta vajab päeva läbimiseks.

Stress mõjutab seda kõverat, tagades, et kortisooli tase püsib kõrge ka päeva lõpus.

See võimaldab teil töötada hiliste õhtutundideni, kuid takistab uinumist ja pikas perspektiivis muudab une-ärkveloleku rütmi: tunnete end hommikul väsinuna, kuna kortisooli tase on madal, kuid see tõuseb päeva jooksul, kuni saavutab ülemäärase tipptaseme. õhtul.

Kroonilise stressi korral on neil, kellel on õhtuti kõrge kortisoolitase, suurem risk haigestuda hüpertensiooniga seotud arterioskleroosi vormidesse, mis omakorda suurendab kardiovaskulaarset riski.

Lisaks nõrgestab krooniline kortisooli liig immuunsüsteemi ja võib soodustada selliseid haigusi nagu osteoporoos.

KUIDAS VÕIDA VÕIDA Stressiga?

Negatiivne stress on tänapäeval osa meie igapäevaelust ja on sageli seotud olukordadega (võib-olla tööga seotud), mida ei saa muuta.

Seetõttu peame kompenseerima tervisliku eluviisi ja heade harjumustega, nagu tervislik toitumine, mitte suitsetamine, aja pühendamine lõõgastavatele tegevustele ja õige arv tunde öösel.

Loe ka

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Stress ja kaastunne: milline seos?

Patoloogiline ärevus ja paanikahood: tavaline häire

Paanikahooga patsient: kuidas paanikahoogudega toime tulla?

Paanikahoog: mis see on ja millised on sümptomid

Vaimse tervise probleemidega patsiendi päästmine: ALGEE protokoll

Söömishäired: korrelatsioon stressi ja rasvumise vahel

Kas stress võib põhjustada peptilise haavandi?

Järelevalve tähtsus sotsiaal- ja tervishoiutöötajate jaoks

Erakorralise õenduse meeskonna stressifaktorid ja toimetulekustrateegiad

Itaalia, vabatahtliku tervise ja sotsiaaltöö sotsiaal-kultuuriline tähtsus

Ärevus, millal muutub normaalne reaktsioon stressile patoloogiliseks?

Füüsiline ja vaimne tervis: mis on stressiga seotud probleemid?

allikas

Auxologico

Teid võib huvitada ka