Migreen või peavalu? Värskeimas peavalude klassifikatsioonis (2013) eristatakse esmaseid ja sekundaarseid peavalusid

Esmastest peavaludest on enim levinud migreen ja pingepeavalu, kuid millised on nende tunnused ja kuidas neid eristada?

Peamised peavalud on migreen, pingepeavalu, kobarpeavalu ja muud esmased peavalud. Nendest on levinumad migreen ja pingetüüpi peavalu.

Migreen, mitte ainult peavalu: teatud tüüpi peavalu

Migreen on peavalu tüüp, mida iseloomustab ühepoolne (aga võib ka kahepoolne) valu, mis kestab 4 kuni 72 tundi ja millega kaasnevad neurovegetatiivsed nähud ja sümptomid, nagu iiveldus, oksendamine, fotofoobia ja fonofoobia (valgusest ja mürast tingitud ebamugavustunne).

Valu on pulseeriv, keskmise kuni tugev ja invaliidistav: haiged on sunnitud oma tegevuse lõpetama ja vajavad valuvaigisteid, et näha paranemist.

Krambid võivad kesta kuni paar päeva, avaldades märkimisväärset mõju elukvaliteedile.

Migreen mõjutab umbes 14–16% elanikkonnast ja vajab hooldust spetsialiseeritud keskustes.

Lihaspinge peavalu: tavaline peavalu

Lihaspinge peavalu on palju levinum kui migreen. See on tavaline peavalu, mida iseloomustab keskmise intensiivsusega, kahepoolne ja ahendav valu, kuid mida ei seostata muude sümptomitega.

See kestab 30 minutist 7 päevani ja võib olla seotud vale kehahoiaku, stressi või väsimusega ning oma osa mängib ka isiklik eelsoodumus, nagu migreeni puhul.

Käsimüügiravimitega saab hakkama, aga krooniliseks muutumisel tuleks pöörduda spetsialisti poole.

Krooniline on migreen või pingepeavalu, mis esineb rohkem kui 15 päeva kuus rohkem kui kolm kuud.

Peavalu, kuidas seda diagnoositakse?

Diagnoosimiseks on kõige parem pöörduda spetsiaalsesse peavalukeskusesse. Lisaks õige diagnoosi saamisele, mis hõlmab patsiendi peavalu tüübi määratlemist, on oluline välistada sekundaarsed põhjused.

Tuleb aru saada, kas tegemist on esmaste peavaludega ja seega ka patoloogiaga omaette või sekundaarsete peavaludega, mille puhul peavalu on sümptom millegi muu kohta, mida tuleb uurida ja sellega tegeleda.

Diagnoos tehakse eriarsti läbivaatuse käigus, mille käigus neuroloog kuulab ära patsiendi sümptomid ja valumustrid ning vajadusel teeb neuroloogilise uuringu ja võimalikud radioloogilised uuringud nagu KT ja MRT uuringud.

Primaarsed ja sekundaarsed peavalud: klassifikatsioon

Peavalud jagunevad esmasteks ja sekundaarseteks peavaludeks.

Esmased peavalud on: migreen, pingepeavalu, kobarpeavalu ja muud esmased peavalud (köhapeavalu, treeningpeavalu, seksuaalse tegevuse peavalu, külmapeavalu, hüpniline peavalu, öine peavalu, uus igapäevane püsipeavalu, harv vorm).

Sekundaarsed peavalud on: peavalu peast ja/või kael trauma, vaskulaarsete häirete (nt insult), mittevaskulaarsete peahäirete (nagu hüpertensioon või CSF-i hüpotensioon), ainete (sh valuvaigistite) kasutamisest, infektsioonidest, metaboolse homöostaasi häiretest (nagu lennureisi peavalu, uneapnoe, dialüüsi, kõrge vererõhu, tühja kõhuga); silmade, kõrvade, nina, hammaste ja suu häired; psühhiaatria häired ja valulikud kraniaalsed neuropaatiad (nagu kolmiknärvi neuralgia ja põleva suu sündroom).

Loe ka:

Sinusiit: kuidas ära tunda, et ninast tuleb peavalu

Peatrauma lastel: kuidas tavakodanik peaks päästjaid oodates sekkuma

Peavalud: migreen või tsefalea?

Allikas:

Humanitas