Millal on vajalik kolonoskoopia koos biopsiaga?
Kolonoskoopia on käärsoole ja pärasoole sisemuse visualiseerimiseks tehtav diagnostiline test, mis viiakse läbi patsiendi kaebavate ebanormaalsete soolenähtude põhjuste uurimiseks.
Katse seisneb seedetrakti lõpliku trakti kontrollimises anaalselt sisestatava sondiga, mis on varustatud mini-videokaameraga selle tipus.
Instrumendist (kolonoskoobist) eriekraanile edastatavad kujutised võimaldavad arstil hinnata jämesoole tervist, tuvastades võimaliku haavandite ja põletikulise koe olemasolu, rakkude ebanormaalset kasvu, hea- ja pahaloomulisi kasvajaid.
MILLEKS KOLONOSKOOPIAT KASUTATAKSE?
Kolonoskoopia on visuaalne test, mis võimaldab seda teostaval arstil koheselt näha kõiki morfoloogilisi muutusi käärsoole limaskestal ning avastada võimalikke ebanormaalseid moodustisi nagu polüübid ja kasvajad, võimaldades seeläbi kiiresti diagnoosida.
Tavaliselt tehakse kolonoskoopiat, kui perekonnas on esinenud soolehaigusi, või alates 50. eluaastast jämesoolevähi profülaktikaks, et otsida vähi varaseid tunnuseid.
KOLONOSKOOPIA BIOPSIA JA SEKKUMISTEGA
Lisaks ainult diagnostilistele eesmärkidele saab kolonoskoopiat kasutada ka biopsiate ja terapeutiliste sekkumiste tegemiseks.
Tegelikult võimaldab kolonoskoopia samaaegselt puhastada käärsoole seinu, aspireerida soolesisu, võtta proove ja teha tegelikku operatsiooni.
KUIDAS JA KUS SEE TOIMUB?
Kolonoskoopia tehakse ambulatoorselt.
Vahetult enne testi algust võib arst manustada valuvaigisteid, rahusteid ja lihasrelaksante, et soodustada lihaste lõdvestamist ja leevendada patsiendil tekkivaid ebamugavusi.
Seejärel lamab patsient vasakul küljel ja arst sisestab pärakusse kolonoskoobi, väikese painduva mini-videokaamera ja valgusallikaga sondi, mida liigutatakse mööda erinevaid soolteid kuni see jõuab pimesooleni.
Sooleseinte paremaks venitamiseks, et hõlbustada limaskesta visualiseerimist, pumpab arst kolonoskoobi kaudu süsihappegaasi.
KUI KAUA KESTAB KOLONOSKOOPIA?
Kolonoskoopia kestab umbes 30 kuni 60 minutit.
ETTEVALMISTAMISE REEGLID
Kolonoskoopia nõuab ettevalmistust, mis algab paar päeva enne selle tegelikku läbiviimist. Eelkõige peab patsient testile eelneval kolmel päeval järgima kiudainevaest dieeti, vältides puu-, juurvilja- ja täistera teravilja söömist, samuti alkoholi ja puuviljamahlade joomist.
Kolonoskoopiale vahetult eelneval päeval peab patsient järgima eranditult vedelat dieeti, et soodustada väljaheidete eritumist ja sellest tulenevalt uuritava soolestiku puhastamist.
Ka sel eesmärgil soovitatakse patsiendil kasutada lahtistit ja/või teha klistiiri.
Ettevalmistusfaasis võib patsient jätkata oma tavapäraste ravimite ja/või toidulisandite võtmist, kuid arutada seda kolonoskoopiat teostava arstiga, et hinnata võimalikke koostoimeid.
ETTEVAATUSABINÕUD PÄRAST KATSET
Katse lõpus võib patsiendil soovitada puhata 30–120 minutit, et anda kasutatud rahustitele aega kuluda.
Kuna kasutatavad ravimid võivad põhjustada uimasust ja kurnatust, on soovitav, et patsient oleks uuringule kaasas ja pärast seda ülejäänud päeva puhata.
Vahetult pärast kolonoskoopia lõppu võivad patsiendil tekkida krambid ja kõhupuhitus testi ajal sissepuhutud õhu tõttu.
Need on tavalised nähtused, mis ei tohiks häiret tekitada, kuna need lahenevad spontaanselt ja lühikese aja jooksul.
Pärast kolonoskoopiat saab patsient söömist jätkata, eelistades kerget ja kergesti seeditavat toitu.
Kui patsiendile tehti kolonoskoopiaga samaaegselt biopsia või polüpektoomia (polüüpide eemaldamine), võib esimesel testijärgsel roojamisel tekkida pärakust kerge verejooks.
See on normaalne ega tohiks muret tekitada.
Teisest küljest, kui verejooks püsib, on soovitatav koheselt pöörduda arsti poole.
Sama kehtib ka siis, kui kolonoskoopiale järgnevatel päevadel tekib kõhuvalu või kõrge palavik.
VASTUNÄIDUSTUSED VÕI RISKID
Kolonoskoopia on madala riskiga diagnostiline protseduur. Tõsiste tüsistuste esinemissagedus on väga haruldane ja on peamiselt seotud polüpektoomiaga.
Harva võivad tekkida testi käigus kasutatud rahustitest põhjustatud tüsistused, mille vastu on aga olemas tõestatud efektiivsusega antagonistlikud ained.
Kolonoskoopiat ei soovitata teha ägeda divertikuliidi, toksilise megakooloni korral ja taastumisfaasis pärast selles samas sooleosas tehtud operatsiooni.
Loe ka
Kolonoskoopia: mis see on, millal seda teha, ettevalmistus ja riskid
Käärsoole pesemine: mis see on, milleks see on ette nähtud ja millal seda tuleb teha
Rektosigmoidoskoopia ja kolonoskoopia: mis need on ja millal neid tehakse
Haavandiline koliit: millised on soolehaiguse tüüpilised sümptomid?
Walesi sooleoperatsiooni suremus on oodatust suurem
Ärritatud soole sündroom (IBS): healoomuline seisund kontrolli all hoidmiseks
Sooleinfektsioonid: kuidas nakatutakse Dientamoeba Fragilise infektsiooniga?
Uuring leidis seose käärsoolevähi ja antibiootikumide kasutamise vahel
Kolonoskoopia: tehisintellekti abil tõhusam ja jätkusuutlikum
Kolorektaalne resektsioon: millistel juhtudel on vajalik käärsoole eemaldamine
Gastroskoopia: milleks uuring on ette nähtud ja kuidas seda tehakse
Gastroösofageaalne refluks: sümptomid, diagnoos ja ravi
Endoskoopiline polüpektoomia: mis see on, millal seda tehakse
Sirge jala tõstmine: uus manööver gastroösofageaalse reflukshaiguse diagnoosimiseks
Gastroenteroloogia: gastroösofageaalse refluksi endoskoopiline ravi
Öösofagiit: sümptomid, diagnoos ja ravi
Gastroösofageaalne refluks: põhjused ja abinõud
Gastroskoopia: mis see on ja milleks see on ette nähtud
Käärsoole divertikulaarhaigus: käärsoole divertikuloosi diagnoosimine ja ravi
Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD): sümptomid, diagnoos ja ravi
Diverticula: millised on divertikuliidi sümptomid ja kuidas seda ravida
Ärritatud soole sündroom (IBS): healoomuline seisund kontrolli all hoidmiseks
Gastroösofageaalne refluks: põhjused, sümptomid, testid diagnoosimiseks ja raviks
Mitte-Hodgkini lümfoom: heterogeense kasvajarühma sümptomid, diagnoosimine ja ravi
Helicobacter Pylori: kuidas seda ära tunda ja ravida
Beebi soolebakterid võivad ennustada tulevast rasvumist
Sant'Orsola Bolognas (Itaalia) avab mikrobiota siirdamisega uue meditsiinilise piiri
Avastati mikrobiota, aju soolepõletike eest kaitsva värava roll
Millised on erinevused divertikuliidi ja divertikuloosi vahel?