Nartsissistlik isiksusehäire: nartsissisti tuvastamine, diagnoosimine ja ravi

By Cristiano Antonino On Jan 27, 2023

Nartsissistlikku isiksusehäiret iseloomustab suurejoonelisuse, imetlemise/imetluse vajadus ja empaatiavõime puudumine ning diagnoos tehakse kliiniliste kriteeriumide alusel.

Mis on nartsissistlik isiksusehäire?

Täpne ja teaduslik terminoloogia on: nartsissistlik isiksusehäire, mida võib leida DSM-5-st (psüühikahäirete diagnostika ja statistiline käsiraamat, 5. väljaanne), ainsad terminid nartsissism või patoloogiline nartsissism, mida tavakeeles kasutatakse, lühiduse, kuid mitte. teadusringkondade poolt.

Nartsissismi kirjeldatakse DSM-5-s kui nartsissistlikku tüüpi isiksusehäiret.

Nagu kõik psüühikahäired, võivad haiged olla nii naised kui ka mehed.

Väga oluline on meeles pidada, et nartsissistliku isiksusehäire diagnoosi saab panna ja kinnitada ainult psühholoog ja psühhiaater (arst).

Selle häire diagnoosimiseks peab isik vastama viiele või enamale järgmistest kriteeriumidest:

Tal on kõrge enesehinnang või liigne tähtsustunne.
Hõlmatud fantaasiatega piiramatust edust, jõust, ilust, armastusest või sobivusest.
Pidev vajadus imetluse järele.
Usub, et ta on eriline või ainulaadne ja et ainult erilised või ainulaadsed inimesed saavad teda mõista või temaga seostada.
Tal on õigustunne. Usub kindlalt, et tal on õigus teiste soodustustele või erikohtlemisele.
Ta kasutab teisi oma eesmärkidel.
Ei näita teiste suhtes empaatiat.
Ta kadestab teisi või arvab, et teised teda kadestavad.
Näitab üles ülbust, ülemeelikkust või põlastavat käitumist.

Erinevused terve nartsissismi, nartsissistlike tunnuste ja nartsissistliku isiksusehäire vahel

Terve nartsissism on positiivne omadus, milles inimesel on hea enesehinnang ja enesekindlus.

Nad suudavad iseennast armastada ilma teisi teisele kohale seadmata ja suudavad leppida ka oma vigadega.

Nartsissistlikud jooned seevastu on isiksuseomadused, mis hõlmavad suurt tähelepanu- ja imetlusvajadust, empaatiavõimet teiste suhtes ja kalduvust ennast üle hinnata.

Need tunnused võivad esineda erinevates mõõtmetes ja võivad inimestel erineda.

Näiteks mõõdukate nartsissistlike joontega inimesel võivad olla terved suhted ja hea enesehinnang, samas kui tugevamate nartsissistlike joontega inimesel võib olla raskusi teistega suhtlemisel ning tal on suur tähelepanu- ja imetlusvajadus.

Nartsissistlik isiksusehäire, tuntud ka kui NPD, on raske vaimne häire, mille puhul inimesel on patoloogilised ja püsivad nartsissistlikud tunnused.

Nendel inimestel on hüpertroofiline suurejoonelisus, suur tähelepanu- ja imetlusvajadus, empaatiavõime puudumine teiste suhtes ja kalduvus end üle hinnata.

Need tunnused on nii intensiivsed, et põhjustavad olulisi probleeme inimese isiklikus ja tööelus ning võivad häirida tervete suhete loomist ja igapäevaelus adekvaatset toimimist.

Millised on nartsissismi erinevad tüübid?

Kliinilise psühholoogia valdkonnas on nartsissismi kolme tüüpi

ilmselge nartsissism,
varjatud nartsissism,
pahaloomuline nartsissism.

Selge nartsissism: iseloomustab selgesõnaline ja sageli liigne ego näitamine, tugev enesehinnang ning vajadus tähelepanu ja imetluse järele. Ilmse nartsissismiga inimesi peetakse sageli ülbeteks, enesekeskseteks ja sageli püüavad nad teiste üle domineerida.

Varjatud nartsissism: iseloomustab ego kaudne näitamine, madal enesehinnang ning tähelepanu ja imetluse vajadus. Varjatud nartsissismiga inimesi peetakse sageli ebakindlateks, rahulolematuteks ja teistest sõltuvateks nende enesehinnangu tõttu.

Pahaloomuline nartsissism: iseloomustab väljendunud ja varjatud nartsissistlike joonte kombinatsioon ning julmus, manipuleerimine ja usaldamatus teiste suhtes. Pahaloomulise nartsissismiga inimesi peetakse sageli teistele ohtlikeks ja kahjulikeks ning need võivad suhteid oluliselt kahjustada. Nemad on ka need, kes tapavad.

Diferentsiaaldiagnostika teiste häiretega

Psühholoogias on diferentsiaaldiagnostika oluline, kuna paljudel psüühikahäiretel on sarnased sümptomid ja ilma hoolika hindamiseta võib olla raske õiget diagnoosi määrata.

Näiteks võivad ärevuse sümptomid olla sarnased paanika sümptomitega ja diferentsiaaldiagnostika on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas isikul on ärevushäire, paanikahäire või kas neil on kaasuvaid haigusi.

Nartsissismi diferentsiaaldiagnostika psühholoogias ja psühhiaatrias hõlmab indiviidi sümptomite ja tunnuste hindamist, et teha kindlaks, kas sümptomid on tingitud nartsissistlikust isiksusehäirest (NPD), kas need esinevad teistes psüühikahäiretes, kas neil on aine mõju. kasutamine/kuritarvitamine või muu haigusseisund.

NPD diferentsiaaldiagnoosi saab teha seoses muude isiksusehäiretega, nagu piiripealne isiksusehäire või antisotsiaalne isiksusehäire.

Lisaks võivad NPD sümptomid olla sarnased bipolaarse häire või maniakaal-depressiivse häire sümptomitega ja neid võib nende häiretega segi ajada.

Nartsissismi diferentsiaaldiagnoosimine teiste isiksusehäiretega, nagu piiripealne isiksusehäire, bipolaarne häire, antisotsiaalne isiksusehäire ja histrioonne isiksusehäire, võib olla keeruline, kuna neil häiretel võivad olla sarnased sümptomid.

Siiski on mõned peamised erinevused, mis aitavad neid häireid eristada:

Isiksusehäire piiril: selle häirega inimestel on suur emotsionaalne, suhete ja minapildi ebastabiilsus ning kalduvus kogeda tugevaid negatiivseid emotsioone, nagu viha, kurbus ja hirm hüljatuse ees. NPD-ga inimestel on suurem emotsionaalne stabiilsus ning väiksem impulsiivsus ja suhteline ebastabiilsus.

Bipolaarne häire: selle häirega inimestel esineb ülemäära kõrge või madala meeleolu episoode, millega kaasnevad muutused energiatasemes, aktiivsuses ja keskendumisvõimes. NPD-ga inimestel ei esine neid äärmuslikke meeleolu sümptomeid.

Antisotsiaalne isiksusehäire: selle häirega inimestel on kalduvus rikkuda teiste õigusi ja neil on nõrk võime järgida sotsiaalseid ja õigusnorme. NPD-ga inimesed on vähem altid vägivallale ja kuritegevusele.

Histrioonne isiksusehäire: selle häirega inimesed vajavad pidevat tähelepanu ja imetlust ning kipuvad olema dramaatilised, võrgutavad ja ettearvamatud. NPD-ga inimesed on vähem dramaatilised ja võrgutavad, kuid neil võib olla sarnane tähelepanu ja imetluse vajadus.

Kokkuvõttes nõuab NPD diferentsiaaldiagnostika nende isiksusehäiretega indiviidil esinevate sümptomite ja tunnuste hoolikat hindamist ning võrdlevat analüüsi nende häirete diagnostiliste kriteeriumidega.

Kogenud spetsialist, näiteks psühhiaater või psühholoog, kasutab seda teavet kõige sobivama diagnoosi määramiseks ja patsiendi sobiva ravi suunamiseks.

Nartsissistliku isiksusehäire põhjused

Nartsissistliku isiksusehäire (NPD) täpsed põhjused pole veel täielikult teada, kuid arvatakse, et need on tingitud geneetiliste, keskkonna- ja psühholoogiliste tegurite kombinatsioonist.

Geneetilised tegurid: mõned uuringud on näidanud, et NPD arengus võib olla geneetiline komponent, kuigi teadlased ei ole veel suutnud tuvastada konkreetseid geene või mehhanisme, mis vastutavad.
Keskkonnategurid: negatiivsed emotsionaalsed ja suhtelised kogemused lapsepõlves, nagu armastuse ja toetuse puudumine, hooletussejätmine, füüsiline või emotsionaalne väärkohtlemine või vanemate liialdamine, võivad kaasa aidata NPD tekkele.
Psühholoogilised tegurid: mõned teooriad viitavad sellele, et NPD-ga inimestel võib olla moonutatud minapilt, alaväärsustunne või madal enesehinnang ning et nad võivad kasutada nartsissistlikku käitumist kaitsemehhanismina nende tunnete varjamiseks. Lisaks on uuringud näidanud, et NPD-ga inimestel on sageli kalduvus mõnda inimest idealiseerida (vanemad, võrdlusfiguurid) ja teisi demoniseerida; see võib olla selgitus nende raskustele tervete suhete loomisel.

Üldiselt on oluline märkida, et nartsissistliku isiksusehäire põhjused on mitmefaktorilised ja võivad inimestel erineda: põhjuste mõistmine on oluline selle häire tõhusa ravi väljatöötamiseks.

Nartsissistlik käitumine, omadused

Nartsissistliku käitumise mõistmisel on oluline arvestada lõhenemist, projektiivset identifitseerimist ja eitamist.

Lõhestamine

Lõhestumine on kaitsemehhanism, mida kasutavad nartsissistliku isiksusehäirega (NPD) inimesed, et kaitsta end negatiivsete emotsioonide ja soovimatute mõtete eest.

Lõhestumine seisneb eraldamises või dissotsiatsioonis mina erinevate osade vahel, nii et negatiivseid emotsioone või isiksuse soovimatuid aspekte saab kõrvale tõrjuda ja nendega mitte tegeleda.

NPD jagamise konkreetsed näited võivad hõlmata järgmist:

Idealiseerimine ja devalveerimine: NPD-ga inimene võib idealiseerida teatud inimesi, nt vanemaid või viitefiguure, ja omistada neile täiuslikke omadusi, samal ajal demoniseerides teisi inimesi, omistades neile negatiivseid ja negatiivseid omadusi. Või võib ta „nüüd“ idealiseerida ja „hiljem“ partei ilma nähtava põhjuseta devalveerida.
NPD-ga inimene idealiseerib oma partnerit suhte alguses, pidades teda täiuslikuks ja ideaalseks, kuid siis devalveerib teda, kui ta enam selle ideaalse kuvandiga ei sobi.
NPD-ga inimene võib lahutada oma positiivsed ja negatiivsed tunded oma partneri vastu, nt võib armastada oma partnerit, kui ta peab teda atraktiivseks või kasulikuks oma sotsiaalse staatuse tõttu, kuid vihkab teda siis, kui ta enam neile kriteeriumidele ei vasta.
NPD-ga inimesel võib olla osa endast, kes armastab oma partnerit ja soovib, et suhe toimiks, ja teine osa, kes vihkab teda ja soovib, et suhe lõppeks; see lahkuminek võib suhetes tekitada segadust ja ebakindlust.
Lõhe oma sisemiste osade vahel: NPD-ga inimesel võib olla osa enesest, mis on suurepärane ja tahab imetleda, teine osa, mis on ebakindel ja kardab tagasilükkamist, ja teine osa, mis on vihane ja kättemaksuhimuline. Seda lõhenemist saab kasutada haavatavuse vältimiseks ja minapildi kaitsmiseks.

Projektiivne identifitseerimine

Projektiivne identifitseerimine on kaitsemehhanism, mille puhul nartsissistliku isiksusehäirega (NPD) inimene projitseerib oma negatiivseid jooni või ebakindlust teisele inimesele, sageli partnerile.

Nii saab NPD-ga inimene säilitada positiivse minapildi ja vältida silmitsi oma ebakindluse või negatiivsete omadustega.

Projektiivse identifitseerimise konkreetsed näited romantilises suhtes võivad hõlmata järgmist:

Partneri pidev süüdistamine armukadeduses või omandis, kuigi tegelikult on just nemad kadedad ja omandihimulised.
Süüdistada oma partnerit pealiskaudses või ainult rahahuvilises, kuigi tegelikult on just nemad pealiskaudsed ja ainult rahast huvitatud.
Eitada oma negatiivse käitumise tegelikkust oma partneri suhtes, nt nad võivad eitada, et on kohtlenud teda julmal või manipuleerival viisil, ja süüdistada oma partnerit suhete probleemides.
Süüdistada oma partnerit emotsionaalses eemalolekus või mitteseotuses, kuigi tegelikult on just nemad need, kes on emotsionaalselt eemal ja suhtesse mitteseotud.
Süüdistades oma partnerit ebaatraktiivses või ebahuvitavas olemises, kuigi tegelikkuses on neil probleeme oma kehapildi või isiksusega.

Eitamine

Eitamine on kaitsemehhanism, mida kasutavad nartsissistliku isiksusehäirega (NPD) inimesed, et vältida reaalsusega silmitsi seismist, oma kohustusi ja negatiivseid emotsioone.

Eitamine seisneb reaalsuse tagasilükkamises või eitamises, kui see ei sobi inimese minapildi või ootustega.

Konkreetsed näited NPD eitamise kohta seoses oma partneriga võivad hõlmata järgmist:

Partneri tunnete riivamise eitamine, isegi kui tõendid näitavad vastupidist.
Armukadeduse või omandihimu eitamine, isegi kui partner on sellele käitumisele korduvalt tähelepanu juhtinud.
Enesehinnangu või kehapildiga seotud probleemide eitamine, kuigi partner on sellele käitumisele korduvalt tähelepanu juhtinud.
Vea või vale otsuse eitamine, isegi kui tegelikkus näitab vastupidist.

Üldiselt kasutavad NPD-ga inimesed neid kaitsemehhanisme, et vältida omaenda ebakindlust ja negatiivseid jooni.

Kadedus, viha, ainete kuritarvitamine ja vägivald

Kadedus, viha, ainete kuritarvitamine ja vägivald on nartsissistliku isiksusehäirega (NPD) seotud tavalised tunnused või käitumisviisid.

Seonduvad postitused

Tervishoiukulutused Itaalias: kasvav koormus leibkonnale

Aprill 11, 2024

Aviary Alert: viiruse evolutsiooni ja inimriskide vahel

Aprill 4, 2024

Päev kollases endometrioosi vastu

Mar 28, 2024

Lootus ja uuendused kõhunäärmevähi vastases võitluses

Mar 27, 2024

Lennukiirabi 720×90 kõrvallogo – kõrvallogo meister

Kadedus on NPD-ga inimestel sageli esinev tunne, mis võib tuleneda nende moonutatud enesetajust ja võimetusest leppida oma ebapiisavusega. Nad võivad kadestada teisi nende saavutuste, ilu, populaarsuse, rikkuse pärast ja tunda end nendest madalamana. Kadedus võib ajendada inimesi, kellel on NPD, püüdma teisi alandada, kritiseerida või nendega konkureerida, et tunda end paremana.

Viha on NPD-ga inimeste teine levinud emotsioon, mis võib tuleneda nende arusaamast, et teised on alahinnatud või põlatud. Nad võivad kergesti tunda end solvatuna või ohustatuna ning reageerida viha või kättemaksuga. Viha võib kasutada ka kaitsemehhanismina oma ebakindluse või haavatavuse varjamiseks.

Narkootikumide kuritarvitamine on levinud käitumine NPD-ga inimestel, kes võivad kasutada uimasteid või alkoholi oma negatiivsete emotsioonide juhtimiseks, enesepildi parandamiseks või tegelike probleemidega silmitsi seismise vältimiseks.

Vägivald on NPD-ga seotud äärmuslik käitumine, mis võib tuleneda tajumisest, et teised on ähvardatud või põlatud.

NPD-ga inimesed võivad muutuda agressiivseks või vägivaldseks, et oma võimu peale suruda või saada, mida tahavad, isegi kui see tähendab teistele inimestele kahju tekitamist.

Üldiselt on kadedus, viha, ainete kuritarvitamine ja vägivald NPD-ga seotud tavalised käitumisviisid või emotsioonid, mis võivad tuleneda moonutatud enesetajumisest ja raskustest negatiivsete emotsioonide ohjamisel.

Selline käitumine võib põhjustada olulist kahju suhetele ja vaimse tervise asjaosalistest.

Lisaks saab neid käitumisviise kasutada ka kaitsemehhanismidena, et varjata NPD-ga inimeste ebakindlust ja haavatavust, takistades neil tegeleda tegelike probleemidega ning parandada ennast ja oma suhteid.

Sel põhjusel on oluline, et NPD-ga inimesed saaksid psühholoogilist või psühhiaatrilist ravi, et aidata neil seda käitumist ära tunda ja juhtida ning parandada nende enesetunnetust ja inimestevahelisi suhteid.

Nartsissistliku isiksusehäire ravi

Miks nartsissist teraapias ei käi?

On mitmeid põhjuseid, miks nartsissistliku isiksusehäirega (NPD) inimene võib teraapiasse minna vastumeelselt:

Nartsissist võib eitada, et tal on probleem ja ta vajab abi. Keeldumine on NPD tavaline kaitsemehhanism ja see võib takistada inimestel oma probleeme ära tunda ja abi küsida.
Nad võivad tunda end teistest paremana ega näe vajadust muutuda. Võib arvata, et teised on need, kes peavad muutuma, mitte nemad.
Võib olla positiivne minapilt ja ei näe põhjust muutuda. Nad võivad arvata, et neil pole midagi viga ja probleemid on teistel.
Nartsissist võib karta kontrolli kaotamist. Teraapia hõlmab enda avamist ja oma emotsioonide väljendamist ning seda võib vaadelda kui ohtu nende minapildile ja kontrollile.
Neil võib olla raskusi usalduslike suhete loomisel teistega ja raskusi teistega suhtlemisel, mis võib raskendada terapeudile avanemist.

Nartsissismi teraapia

Nartsissistliku isiksusehäire (NPD) raviks saab kasutada mitmeid ravimeetodeid, sealhulgas:

Kognitiivne käitumuslik psühhoteraapia (CBT): psühhoteraapia vorm, mis keskendub düsfunktsionaalsete mõtete, emotsioonide ja käitumise tuvastamisele ja muutmisele. CBT võib aidata NPD-ga inimestel kujundada realistlikumat ettekujutust endast ja teistest, parandada inimestevahelisi suhteid ja juhtida negatiivseid emotsioone.
Psühhodünaamiline psühhoteraapia: psühhoteraapia vorm, mis keskendub teadvustamata konfliktide ja suhete dünaamika analüüsile. Psühhodünaamiline psühhoteraapia võib aidata NPD-ga inimestel mõista oma isiksuseprobleemide päritolu ning arendada suuremat eneseteadlikkust ja suuremat võimet luua terveid suhteid.
Grupipsühhoteraapia: teraapiavorm, mis hõlmab sarnaste probleemidega inimeste rühma, kes kohtuvad regulaarselt, et oma probleeme arutada ja üksteist toetada. Rühmateraapia võib aidata NPD-ga inimestel arendada teistest paremat mõistmist ja suuremat võimet luua terveid suhteid.

Nartsissistliku isiksusehäire (NPD) ravi parandamiseks ja muutmiseks kuluv aeg on inimestel erinev ja sõltub paljudest teguritest, sealhulgas sümptomite tõsidusest, patsiendi motivatsioonist muutusteks ja muude vaimse tervise seisundite olemasolust.

Üldjuhul võib NPD ravi võtta kaua aega, sageli aastaid, sest isiksus on inimeses konstantne ja juurdunud ning teraapia peab sellel alusel toimima.

Muutused võivad toimuda järk-järgult ning nõuda palju aega ja vaeva.

Sellegipoolest võivad mõned inimesed märgata oma sümptomite olulist paranemist lühema aja jooksul, eriti kui nad on väga motiveeritud ja valmis teraapias kõvasti tööd tegema.

Teised võivad märgata olulisi parandusi alles pärast pikka aega.

Igal juhul on oluline meeles pidada, et teraapia eesmärk ei ole mitte ainult sümptomite leevendamine, vaid ka aidata inimesel elada rahuldustpakkuvamat ja täisväärtuslikumat elu; see protsess nõuab aega ja pühendumist nii terapeudilt kui ka patsiendilt.

Nartsissistliku isiksusehäire (NPD) ravi osana võib kasutada ravimeid, kuid spetsiifilisi ravimeid NPD raviks ei ole.

Selle asemel saab ravimeid kasutada NPD-ga seotud sümptomite, nagu depressioon, ärevus, viha, seksuaalfunktsiooni häired ja parafiiliad, raviks.

"Jumalat ei saa olla, sest kui see oleks olemas, siis ma ei usuks, et see pole mina." – Friedrich Wilhelm Nietzsche