Üldmõiste "südameatakk" viitab seisundile, mida meditsiinilises žargoonis nimetatakse "müokardiinfarktiks"

Etümoloogilisest vaatenurgast on müokard liitsõna: "minu" tähendab "lihast" ja "süda" tähendab "süda", osutades seega südamelihasele.

Kui me räägime "infarktist", peame silmas koe surma selle ellujäämiseks vajaliku ebapiisava verevarustuse (ja seega ka hapnikusisalduse vähenemise) tõttu.

Süda, nagu iga teinegi inimkeha kude, vajab ellujäämiseks pidevat ja olulist kogust verd, mis on läbinud kopsuvereringe ja on järelikult hapnikurikas.

Kui peatselt selguvatel põhjustel süda lakkab õigest hapnikuga küllastunud verest, võivad tagajärjed olla kerged või rasked ning kõige tõsisematel ja äkilisematel juhtudel lõppeda surmaga.

Millised on südameinfarkti põhjused ja riskitegurid?

Nagu lühidalt mainitud, tekib südameatakk – või õigemini müokardiinfarkt – siis, kui verevool, mis kannab hapnikuga rikastatud verd südamelihasesse koronaararterite kaudu, väheneb peaaegu kurnatuseni.

Tavaliselt on selle voolu vähenemise põhjuseks kolesterooli ja muude ainete kogunemine arterite seintele (aterosklerootiline naast), mis takistavad südamelihase õiget verevarustust.

Kui üks neist naastudest rebeneb, moodustub rebenemiskohta verehüüve, mis, kui see on suur, võib osaliselt või täielikult takistada verevoolu läbi koronaararteri.

Harvem võib juhtuda, et koronaararterite lihase komponendi juurde tekib tromb, mis ootamatult peatab hapnikurikka vere liikumise südame suunas.

Tavaliselt on müokardiinfarkt mõne tunni jooksul toimuv protsess, mille käigus kude kannatab üha enam füsioloogilise verevarustuse puudumise all ja sureb.

On teatud riskifaktorid, nn südame-veresoonkonna riskifaktorid, mis suurendavad inimese südameinfarkti võimalust

Suitsetamine ja pikaajaline passiivne suitsetamine võivad kahjustada koronaararterite siseseinu, muutes kolesterooliladestuste kogunemise lihtsamaks ja takistades verevoolu.

Kõrge vererõhk (või hüpertensioon) on põhjustatud suurenenud koormusest kardiovaskulaarses piirkonnas.

Kui seda seisundit ei ravita, võib see nõrgendada arterite seinu.

Kõrge vererõhk on seisund, mille esinemissagedus suureneb vanuse kasvades, eriti seoses istuva eluviisi ja soolarikka dieediga.

On ütlematagi selge, et istuv eluviis ja ebatervislik toitumine koos küllastunud rasvade, soola ja alkoholi kuritarvitamisega on üks olulisemaid ja sagedasemaid südameinfarkti riskitegureid.

Ülekaalulisus – mis on seotud kõrge vere kolesteroolitaseme, kõrge vererõhu ja diabeediga – on samuti otsustav riskitegur müokardiinfarkti tekkeks.

Diabeet ehk suutmatus adekvaatselt toota või reageerida insuliini, kõhunäärmes toodetava valgu sõnumile, võib oluliselt suurendada südameinfarkti riski.

Riskitegurite hulgas on ka stress

Suure stressi ja erutuse perioodil võib inimene kalduda juhuslikumalt suitsetama või sööma. Närvipinget peetakse ka vererõhu tõusu võimalikuks põhjuseks.

Südameinfarkt: sümptomite äratundmine

Südameinfarkti äratundmine ja tuvastamine ei pruugi olla lihtne ja arusaadav.

Esimene sümptom, mis ilmneb, on peaaegu alati ebamugavustunne või valu rinnus.

Tegelikult avaldub enamik südameinfarkt rinnus äkiliselt tekkiva tõmblusena, mis kestab paar minutit, siis kaob ja ilmub hiljem uuesti.

Selle ebamugava või valuliku tõmbega võib kaasneda pigistustunne või turse rinnus.

Südameinfarkti sekundaarseteks sümptomiteks võivad olla õhupuudus, liigne higistamine, väsimustunne, minestamine, iiveldus ja oksendamine.

Mida rohkem – ja mida intensiivsemalt – kogetakse sümptomeid, seda suurem on tõenäosus, et käes on südameatakk.

Infarkti sümptomite ebaühtlus võib tähendada, et patsient ei võta esimesi hoiatusi kohe tõsiselt, venitab hirmust või alahindamisest ning halvendab veelgi meditsiinilist olukorda, mis vajab hoopis õigeaegset spetsialisti sekkumist. .

VÄLJAÕPETUSE TÄHTSUS PÄÄSTMISEL: KÜLASTAKE SQUICCIARINI PÄÄSTEKABITSI JA AVASTAGE, KUIDAS OLLA HÄDAOLUKS VALMISTUD

Südameinfarkti diagnoosimine

Kui patsient saabub traumapunkti ülalkirjeldatud sümptomite üle kaebades vaatab ta võimalikult kiiresti läbi kardioloog, kes võtab patsiendilt põhjaliku anamneesi.

Tema elustiili, harjumuste ning isikliku ja perekonna haigusloo tundmine aitab õige diagnoosi seadmisel tohutult kaasa.

Õigeaegse ja täpse diagnoosi saavutamiseks ei piisa aga anamneesist.

Sellega peab kaasnema mitmeid diagnostilisi teste, sealhulgas elektrokardiogrammi, vereanalüüse ja koronaarangiograafiat.

Elektrokardiogramm on test, mis registreerib südame elektrilise aktiivsuse ja saadud jälje põhjal on võimalik visualiseerida südame elektrilainete rütmi ja morfoloogia kõrvalekaldeid, mis võivad olla seotud müokardiinfarktiga.

Vereanalüüsid südameataki ajal on täpse diagnoosi jaoks hädavajalikud.

Tegelikult surevad müokardiinfarkti ajal teatud südamelihase rakud ja vabastavad verre teatud valgud, mille kulgu saab jälgida teatud ajavahemike järel tehtavate vereanalüüsidega.

Koronaarangiograafia on test, mis kasutab koronaarsete veresoonte morfoloogia visualiseerimiseks röntgenikiirgust ja on kasulik selles kohas esinevate takistuste tuvastamisel.

PÄÄSTJATE RADIO ÜLE MAAILMA? SEE ON RADIOEEMID: KÜLASTAKE SELLE BOOKSI EMERGENCY EXPO-l

Südameinfarkt: kõige sobivam ravi

Mida rohkem aega südameinfarkti algusest möödub, seda enam mõjutab hapnikupuuduses olevat müokardi kudet progresseeruv kahjustus, mis viib surma.

Ainus viis õigeaegseks sekkumiseks on võimalikult kiiresti taastada õige südamevool, et kude saaks taas hapnikurikka verega varustada.

Nendel juhtudel kasutatav medikamentoosne ravi hõlmab selliste ravimite nagu aspiriini või trombotsüütide agregatsiooni vastaste ainete kasutamist vere hüübimise pärssimiseks; trombolüütikumid verehüübe lahustamiseks, mis blokeerib verevoolu südame suunas; hepariini võib manustada vere vedeldamiseks ja verehüüvete tekke vähendamiseks. Valuvaigisteid võib manustada ka valusümptomite leevendamiseks, mis sageli esinevad väga intensiivselt.

Narkootikumide ravi ei pruugi olla piisav.

Sõltuvalt kliinilisest seisundist võib patsiendil olla vajalik operatsioon.

Tehakse koronaarangioplastika koos meditsiiniliste koronaarstentide paigaldamisega, et laiendada ummistunud arteriteid, et hapnikuga rikastatud veri saaks korralikult tagasi südamesse voolata.

See protseduur viiakse läbi, sisestades kateetri ballooniga, mille ots pumbatakse ummistusest mõjutatud ala lähedale, et arterit laiendada.

Seejärel sisestatakse stent, mis pärast ballooni tühjendamist jääb paigale, vältides arteri uuesti ummistumist.

Alternatiivina tehakse koronaararterite šunteerimise operatsioon, kuid see jääb teisejärguliseks valikuks, mida tuleb kasutada hädaolukordades või hiljem, kui südamel on olnud võimalus infarktist taastuda, et parandada üldist südamelihase varustust.

Kardioprotektsioon ja südame -elustamine? Külastage EMD112 BOOTH'i hädaolukorra näitusel kohe, et rohkem teada saada

Südameinfarkt: ennetamine

Parim viis südameinfarkti vältimiseks on võtta ennetavaid meetmeid.

Lisaks regulaarsele kardioloogilisele läbivaatusele hõlmab ennetamine tervisliku eluviisi järgimist.

Ärge suitsetage ega lõpetage suitsetamist; hoidke oma dieeti kontrolli all, et vältida selliste haiguste teket nagu hüpertensioon või hüperkolesteroleemia; teostada regulaarset füüsilist tegevust, mis aitab parandada südamelihase tööd ning hoida kaalu ja keharasva kogunemist kontrolli all.

Stressi vähendamine ning ebatervisliku toidu, alkoholi ja suitsetamisega laiutamine on samuti hea viis südamega seotud probleemide vältimiseks.

Loe ka

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Muutunud südame löögisagedus: südamepekslemine

Süda: mis on südameatakk ja kuidas me sekkume?

Kas teil on südamepekslemine? Siin on, mis nad on ja mida nad näitavad

Südamepekslemine: mis neid põhjustab ja mida teha

Südameseiskus: mis see on, millised on sümptomid ja kuidas sekkuda

Elektrokardiogramm (EKG): milleks see on ette nähtud ja millal see on vajalik

Millised on WPW (Wolff-Parkinson-White) sündroomi riskid?

Südamepuudulikkus ja tehisintellekt: iseõppimisalgoritm EKG-le nähtamatute märkide tuvastamiseks

Südamepuudulikkus: sümptomid ja võimalikud ravimeetodid

Mis on südamepuudulikkus ja kuidas seda ära tunda?

Südamepõletikud: müokardiit, nakkuslik endokardiit ja perikardiit

Kiiresti leidmine - ja ravimine - insuldi põhjus võib takistada enamat: uued juhised

Kodade virvendus: sümptomid, millele tuleb tähelepanu pöörata

Wolff-Parkinson-White'i sündroom: mis see on ja kuidas seda ravida

Kas teil on äkilise tahhükardia episoode? Võite põdeda Wolff-Parkinson-White sündroomi (WPW)

Mis on Takotsubo kardiomüopaatia (murtud südame sündroom)?

Südamehaigused: mis on kardiomüopaatia?

Südamepõletikud: müokardiit, nakkuslik endokardiit ja perikardiit

Südame nurinad: mis see on ja millal peaks muretsema

Murtud südame sündroom on tõusuteel: me teame Takotsubo kardiomüopaatiat

Südameinfarkt, teave kodanikele: mis vahe on südameseiskusel?

Südameinfarkt, ennustamine ja ennetamine tänu võrkkesta veresoontele ja tehisintellektile

Täielik dünaamiline elektrokardiogramm Holteri järgi: mis see on?

Südameatakk: mis see on?

Südame süvaanalüüs: südame magnetresonantstomograafia (CARDIO – MRI)

Südamepekslemine: mis need on, millised on sümptomid ja millistele patoloogiatele need võivad viidata

Südame astma: mis see on ja mille sümptomiks see on

allikas

Bianche Pagina