Tahhükardia: kas on arütmia oht? Millised erinevused nende kahe vahel on?
Tahhükardia (kiirenenud südamerütm) on üsna tavaline nähtus: igaüks on vähemalt korra kogenud südame löögisageduse tõusu, võib-olla ärritunud või stressiseisundis, hoolimata puhkeolekust, st ilma, et keha oleks stressi all.
Kuid tavatingimustes, ilma stressi või seda põhjustava patoloogiata, võib tahhükardia viidata arütmiate olemasolule: rasketele seisunditele, mis võivad ohustada seda põdevat patsienti.
Millal võib tahhükardia muutuda patoloogiliseks? Ja millele peaksime südamerütmihäirete puhul tähelepanu pöörama?
Kas tahhükardia ja arütmia on sama asi?
Tahhükardia näitab südame löögisagedust üle 100 löögi minutis (tavaliselt on südame löögisagedus vahemikus 60 kuni 100 lööki).
See on seisund, mis võib olla täiesti normaalne (mõelge sellele näiteks sporti tehes) või seda võib seostada psühholoogiliste seisunditega nagu agitatsioon ja ärevus, aga ka palavikuga või muude patoloogiliste seisunditega, näiteks:
- hüpertüreoidism
- südamehaigus
- teatud ravimite kasutamine või narkootikumide kuritarvitamine.
Tahhükardiat tuntakse ka kui südamepekslemist ja seda tuleks eristada ekstrasüstoolist ehk nn südamekahinast, mis põhjustab puuduvat südamelööki.
Südamepekslemine, mida arütmoloogiga uuritakse, on tahhükardia, mis algab ja lõpeb ootamatult.
Kui seevastu lõpp on järk-järguline, aja jooksul sumbunud, siis suure tõenäosusega pole tegemist südame rütmihäirega.
Arütmia tekib siis, kui südame elektrilised impulsid sisenevad kodade või vatsakeste täpselt määratletud elektriahelasse.
Tavaliselt on sümptomiteks õhupuudus ja minestustunne ning südamepekslemine.
Arütmiad, kui neid ei ravita, võivad süvendada tõsiseid haigusseisundeid, nagu südamepuudulikkus, insult, südameatakk ja südameseiskus.
Südame arütmia diagnoosimiseks ja tuvastamiseks piisab tavaliselt Holteri 24-tunnisest EKG-st, eeldusel, et see esineb 24-tunnise perioodi jooksul.
Kui seevastu rütmihäired on harvemad, on vajalik pikem holter, mis kestab kuni 7 päeva.
Arütmia, mis on kõige levinumad tüübid
Kõige tavalisemate arütmiate hulgas on kodade virvendusarütmia.
See on teatud tüüpi arütmia, mida iseloomustavad kodade ebaregulaarsed elektriimpulssid ja mis on palju sagedasem pärast kuuendat eluaastat, samuti südame-veresoonkonna ja kopsuhaigustega patsientidel.
Kodade virvendusarütmia noorem õde on kodade laperdus, mille puhul kodade löök on rütmiline ja mitte häiritud, mis sageli areneb samaaegselt esimest tüüpi arütmiaga ning kaasneb sarnaste sümptomite ja põhjustega.
Seevastu ventrikulaarne tahhükardia on eriti raske, põhjustades südame väga kiiret lööki ja seega pumpamise puudujääki: see arütmia võib olla ka äkksurma põhjuseks.
Seda tüüpi arütmiat seostatakse südamehaigustega ja see võib eriti tekkida müokardiinfarkti ajal või pärast seda (isegi mitu aastat hiljem).
Selle arütmia katkestamiseks tehke ventrikulaarse tahhükardia transkateetri eemaldamine ja/või Defibrillaator on nõutud.
Hüpokineetiliste arütmiate hulgas: bradükardia
See on seisund, millega kaasneb aeglasem südamelöök, alla 60 löögi minutis.
Üldiselt ei tohiks need elanikkonnas muret tekitada.
Kui bradükardia on aga väljendunud (<40 lööki minutis), võib see väljenduda patsiendi suures väsimuses, kes tunneb end jõupuuduses ja mõnikord minestab.
Kuidas arütmiat ravitakse?
Arütmia olemasolu saab kardioloog tuvastada elektrokardiogrammi abil.
Mõnikord on see paroksüsmaalne, st ilmneb teatud kellaaegadel, mistõttu on vajalik 24-tunnine Holteri EKG.
See on kaasaskantav elektrokardiogramm, mida patsient kannab 24 tundi ja võimaldab salvestada iga lööki.
Kui arütmia on diagnoositud ja kindlaks tehtud, mis tüüpi see kuulub, hinnatakse sobivaimat ravi.
Kui arütmia on hüperkineetiline (st kiire südamerütm), võib määrata medikamentoosse ravi või elektriravi (loe transkateetri ablatsiooni või defibrillaatori implantatsiooni).
Seevastu bradükardia korral hõlmab ravi südamestimulaatori implanteerimist.
Ennetavad ravimeetodid arütmiate tekke vastu ei ole veel saadaval.
Loe ka:
Defibrillaator: mis see on, kuidas see töötab, hind, pinge, manuaalne ja väline
Patsiendi EKG: kuidas lugeda elektrokardiogrammi lihtsal viisil
Äkilise südameseiskumise märgid ja sümptomid: kuidas aru saada, kas keegi vajab CPR-i
Südamepõletikud: müokardiit, nakkuslik endokardiit ja perikardiit
Kiiresti leidmine - ja ravimine - insuldi põhjus võib takistada enamat: uued juhised
Kodade virvendus: sümptomid, millele tuleb tähelepanu pöörata
Wolff-Parkinson-White'i sündroom: mis see on ja kuidas seda ravida
Kas teil on äkilise tahhükardia episoode? Võite põdeda Wolff-Parkinson-White sündroomi (WPW)
Vastsündinu mööduv tahhüpnoe: ülevaade vastsündinute niiske kopsu sündroomist