Tinnitus: põhjused ja testid diagnoosimiseks

Tinnitus on eriti levinud haigus, mis mõjutab 10–15% täiskasvanutest; seda iseloomustab pidev või vahelduv müra kõrvas

Mis seda põhjustab ja kuidas seda ravida?

Tinnituse sümptomid

Müra kõrvas, mis võib olla ka helin, sumin, korin või vilin ning mõnel juhul on seotud peavalude, ärevuse, unehäirete ja keskendumisvõimega, võib olla nõrk või intensiivne.

Enamasti on tinnitus subjektiivne, st tunneb ainult patsient.

Väga väikesel protsendil juhtudest võib aga tegemist olla objektiivse müraga ehk seda võivad kuulda ka patsiendi lähedased; sel juhul on põhjus tingitud kõrvaga külgnevatest struktuuridest.

Mis on tinnituse põhjused?

Tinnitus võib tekkida erinevatel põhjustel. Päritolu järgi klassifitseeritakse see neuraalseks või primaarseks, kui heli tekib ühes kuulmisraja jaamadest, ja somaatiliseks või sekundaarseks, kui selle põhjustab külgnev kehaehitus, näiteks kui see pulseerib. , vaskulaarse päritoluga.

Selle põhjuste hulgas võime märkida:

  • pea-ja kael trauma;
  • kõrvavaha pistik;
  • glomuse kasvajad;
  • äkiline kurtus (sageli vaskulaarsete või viiruslike põhjuste tõttu);
  • lõualuu ja lõualuu kõrvalekalded;
  • kuulmissüsteemi kahjustus intensiivse ja sagedase müra tõttu;
  • kuulmisnärvi healoomulised kasvajad (akustiline neurinoom);
  • kõrva-, nina- ja ninakõrvalurgete põletik;
  • Ménière'i sündroom (sel juhul põhjustab vedeliku kogunemine kõrva vahelduvat tinnitust).

Tinnitus: kuidas seda diagnoositakse?

Olulise tähtsusega on kõrva-nina-kurguuuring: kuna tinnituse põhjused on erinevad ja mitmekesised, on probleemi õige põhjuse väljaselgitamiseks vajalik referentsspetsialisti konkreetne diagnoos ja õige diagnoos määrab ravi.

Uuringu käigus kogub spetsialist anamneesi esimeses faasis isikuandmeid ja patsiendi kliinilist ajalugu ning uurib teatatud tinnituse tunnuseid.

Seejärel tehakse objektiivne uuring ja tänu otoskoopiale uuritakse väliskuulmekäiku ja trummikilet.

See faas hõlmab ka ninakäikude, ninaneelu (kus asub keskkõrva ventilatsiooni tagav Eustachia toru), suu ja temporomandibulaarse liigese hindamist.

Lõpuks võib mõnel juhul olla vajalik spetsiifiliste audiomeetriliste testide tegemine nii patsiendi kuulmisfunktsiooni kui ka tinnituse enda omaduste uurimiseks.

Lõpuks võib magnetresonantstomograafia (MRI) selgitada, kas tinnitus on seotud mõne muu aluseks oleva patoloogiaga.

Kuidas tinnitust ravitakse?

Mis puudutab ravi, siis kui tinnitus on põhjustatud kõrvavaha korgist, piisab selle eemaldamisest häire ravimiseks.

Teisest küljest, kui tinnitus on märk muudest kaasnevatest häiretest, näiteks otoskleroosist, saab haigust ravida, võib-olla operatsiooniga.

Kui tinnitus on seotud äkilise kurtusega, on hädavajalik sekkuda steroidraviga 72 tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist.

Osalise kuulmislanguse (kuulmislanguse) korral võib kasutada kaasaegseid kuuldeaparaate.

Enamasti ilmneb tinnitus siiski healoomulise sümptomina, kuid patsient tuleb õigesti tuvastada ja teda rahustada; kui võimalikud algpõhjused on välistatud, saab rakendada ravistrateegiaid, mille eesmärk on häire leevendamine.

Loe ka:

Juurdepääs hädaabikõnedele: süsteemi NG112 rakendused kurtidele ja vaegkuuljatele

112 SORDI: Itaalia hädaabikommunikatsiooniportaal kurtidele

Allikas:

Humanitas

Teid võib huvitada ka