Süüdistuse saanud Ukraina, Amnesty International: operatsioonid kodudest, haiglatest ja koolidest, tsiviilisikud on ohus
Ukraina, Amnesty Internationali pressiesindaja Riccardo Noury: "Enda kaitsmine Venemaa pealetungi eest ei vabasta Kiievit rahvusvahelise humanitaarõiguse austamisest"
„Asjaolu, et võitlete enda kaitsmise eest, ei vabasta teid rahvusvahelise humanitaarõiguse reeglite austamisest, eriti kui seate ohtu nende tsiviilisikute elu, keda üritate kaitsta.
See, et Ukraina väed on avanud tule hoonetest, rajanud oma baasid koolidesse või haiglatesse, kuigi see ei saa kuidagi õigustada Venemaa rünnakuid tsiviilobjektide vastu, on täiesti vastuvõetamatu.
Amnesty Internationali pressiesindaja Riccardo Noury kommenteerib seega viimaste aprillist juulini Harkivi, Donbassi ja Mõkolaivi oblastis läbi viidud uuringute tulemusi, mis väidavad, et veebruaris alanud Venemaa sissetungi tõrjumisel seadsid Ukraina väed ohtu tsiviilelanikkonna. .
Väidetavalt tehti seda baaside paigutamisega ja relvade kasutamisega asustuskeskustesse, sealhulgas koolidesse ja haiglatesse, ning rünnakute korraldamisega asustuskeskustest – mõnikord ka tsiviilmajade seest – koguni 19 linnas ja külas.
Amnesty sõnul rikuvad sellised taktikad rahvusvahelist humanitaarõigust, kuna muudavad tsiviilsihtmärgid sõjalisteks eesmärkideks. Järgnenud Venemaa rünnakutes hukkus tsiviilelanikke ja hävitati tsiviilinfrastruktuur.
UKRAINA, AMNESTY RAHVUSVAHELINE UURING: KOHAKÜLASTUSED JA INTERVJUUD ELLUJÄNUGA
Organisatsiooni sõnul külastasid teadlased rünnakutest mõjutatud kohti, intervjueerisid ellujäänuid, tunnistajaid ja ohvrite pereliikmeid, analüüsisid kasutatud relvi ja viisid edasi kauguuringuid.
Nende tõendite edasiseks kinnitamiseks kasutas inimõiguste organisatsiooni Crisis Evidence Lab satelliidipilte.
Amnesty jätkab täpsustamist, et enamik asulaid, kus Ukraina sõdurid asusid, asusid rindejoonest miilide kaugusel ja seetõttu oleks olnud alternatiive, mis oleksid saanud vältida tsiviilelanikkonna ohtu seadmist.
Amnesty International ei ole teadlik juhtumitest, kus asulates tsiviilhoonetesse sisse seadnud Ukraina armee oleks palunud elanikel ümbritsevatest hoonetest evakueerida või andnud selleks abi. Nii rikkus Amnesty sõnul oma kohustust võtta kasutusele kõikvõimalikud ettevaatusabinõud tsiviilelanikkonna kaitsmiseks.
UKRAINA, TUNNISTAJATE ARVESTUSED OF AMnesTY INTERNATIONAL
Kogutud tunnistuste hulgas on 50. juunil Mõkolaivist lõuna pool asuvas külas Venemaa rünnakus hukkunud 10-aastase mehe ema.
«Sõdurid ööbisid meie kõrvalmajas ja mu poeg käis sageli nende juures süüa toomas.
Ma palusin tal mitu korda eemale hoida, kartsin tema pärast. Rünnaku pärastlõunal olin mina majas ja tema õues.
Ta suri kohe, tema keha rebiti tükkideks. Meie korter hävis osaliselt," ütles ta.
Korterist, kus naise sõnul olid paigutatud Ukraina sõdurid, leidis Amnesty International sõjaväe seadmed ja vormiriietust.
Seevastu Mykola, kes elab Lysõtsanskis, Donbassis, mida on korduvalt tabanud Venemaa rünnakud, ütles: "Ma ei saa aru, miks meie sõdurid tulistavad linnadest, mitte põldudelt." .
Samas piirkonnas viibiv mees rääkis Amnestyle edasi: "Siin ringkonnas toimub sõjaline tegevus. Kustuva tulekahju korral on kohe pärast seda sissetulev tuli”.
Ühes Donbassi linnas tabasid Vene väed 6. mail kobarpommidega (rahvusvahelise õigusega keelatud ja valimatult) valdavalt ühe- või kahekorruseliste majade naabruskonda, kus tegutses Ukraina suurtükivägi.
Kobarpommi killud kahjustasid maja, kus 70-aastane Anna elab koos oma 95-aastase emaga.
«Srapnell läks uksest sisse. Olin majas sees.
Ukraina suurtükivägi oli minu aia lähedal. Sõdurid olid aia ja maja taga.
Sõja algusest peale olen näinud neid tulemas ja minemas.
Mu ema on halvatud, meil on võimatu põgeneda.
Juuli alguses teatasid teadlased, et Mõkolaivi oblastis sai põllumees vigastada Vene vägede rünnakus viljalaole.
Tunnike pärast rünnakut märkisid teadlased Ukraina sõdurite ja sõjaväemasinate viibimist laopiirkonnas.
Pealtnägijad kinnitasid, et rajatist, mis asus tee ääres, mis viib taluni, kus inimesed elavad ja töötavad, kasutasid Ukraina väed.
UKRAINA SÕJAVÄE BAASID HAIGLATES JA KOOLIDES
Amnesty International teatab ka sõjaväebaasidest haiglates ja koolides: viies erinevas kohas, jätkab teade, nägid teadlased Ukraina vägesid, kes kasutavad haiglaid baasidena.
Kahes linnas puhkasid, kõndisid või sõid kümned sõdurid haiglaruumides.
Teises linnas tulistasid sõdurid haigla lähedal.
28. aprillil hukkus Venemaa õhurünnakus Harkivi äärelinnas kaks meditsiinilabori töötajat pärast seda, kui Ukraina väed olid rajanud selle lähedale baasi.
Rutiinselt kasutati ka koole. Uurijate sõnul kolisid Ukraina sõdurid pärast Venemaa pommitamist teatud linnades teistesse koolidesse, ohustades veelgi tsiviilelanikke.
Amnesty märkis Odessast ida pool asuvas linnas mitmel korral Ukraina sõdureid, kes kasutavad elamiseks ja väljaõppeks tsiviilpiirkondi, sealhulgas kahte tihedalt asustatud piirkondades asuvat kooli.
Ajavahemikus aprillist juunini põhjustasid Venemaa rünnakud piirkonna koolidele mitu surma ja vigastada.
28. juunil hukkusid oma kodus raketilöögi saanud laps ja vanem naine.
Bahmutis tabas 21. mail Venemaa vägede rünnak Ukraina vägede sõjaväebaasina kasutatud ülikoolihoonet, milles hukkus seitse sõdurit.
Ülikool külgneb mitmekorruselise hoonega, mis sai rünnakus kannatada, koos teiste tsiviilelamutega, mis asuvad kõige rohkem 50 meetri kaugusel.
Amnesty Internationali teadlased nägid pommitatud ülikooli hoovis sõjaväesõiduki korjust.
AMNESTY INTERNATIONALI PELLEKÜLG VENEMAALE JA UKRAINALE: KÕIK OSAPOOLED PEAVAD RAHVIKKU KAITSMISE
Amnesty selgitab lõpetuseks, et Ukraina vägede taktika paigutada sõjalisi sihtmärke asustuskeskustesse ei õigusta mingil juhul venelaste valimatuid rünnakuid, mis viiakse läbi ka rahvusvahelise õigusega keelatud relvadega, näiteks kobarpommidega.
Lõpuks tuletatakse meelde, et rahvusvaheline humanitaarõigus kutsub kõiki konflikti osapooli tegema kõik endast oleneva, et mitte paigutada sõjalisi sihtmärke asustuskeskustesse või nende lähedusse.
Loe ka:
Ukraina, Hispaania tarnisid Ukraina piirivalvele 23 kiirabiautot ja maasturit
Sõda Ukrainas, humanitaarabi Itaaliast, Hispaaniast ja Saksamaalt saabus Zaporižžjasse
Elude päästmine vaatamata sõjale: kuidas kiirabisüsteem Kiievis töötab (VIDEO)
Ukraina: ÜRO ja partnerid annavad abi ümbritsetud Sumy linnale
Ukraina hädaolukord, Itaalia Punane Rist naaseb Lvivi
Sõda Ukrainas sai Lvivi piirkond Leedu Seimilt kiirabi
USA saadab Ukrainasse 150 tonni ravimeid, seadmeid ja kiirabi
Lviv, tonn humanitaarabi ja kiirabi Hispaaniast Ukrainale
Solidaarsus Ukrainaga: rattaga 1,300 km, et osta Kiievisse kiirabiauto
UNDP annetas Kanada toetusel 8 kiirabiautot 4 Ukraina piirkondlikule keskusele