OCHA (ÜRO humanitaaragentuur): 7 põhjust, miks maailm peab Ukrainat jätkuvalt toetama

Vene Föderatsiooni 24. veebruari invasioonist Ukrainasse on nüüd möödas aasta. See on üks aasta kujuteldamatuid kannatusi, kaotusi ja hävingut

Ja üks aasta, mil iga üksiku naise, mehe ja lapse elu Ukrainas on lõhki rebitud

Tuhanded tsiviilisikud, sealhulgas lapsed, on hukkunud, vigastatud ja traumeeritud.

Elatusallikad on laastatud ja terved linnad on varemetes.

Kuid kõigest sellest hoolimata on Ukraina rahvas maailmale pidevalt näidanud oma uskumatut solidaarsustunnet ja vastupidavust.

Nad tulid kokku, et üksteist toetada, lõid tuhandeid vabatahtlike rühmi ja läksid eesliinile tagamaks, et lõksu jäänud inimesed saaksid neile vajalikku tuge.

Humanitaarabiorganisatsioonid täiendasid seda jõupingutust koos rahvusvahelise kogukonna ja kõigi Ukrainat toetavate riikide kodanike uskumatu toetuse ja solidaarsusega.

Üheskoos aitasime eelmisel aastal Ukrainas 16 miljonit inimest.

Kuid aasta pärast pole sõda veel kaugeltki lõppenud.

Siin on 7 põhjust, miks maailm peab jätkama humanitaarabi toetamist Ukrainas

Ukrainas vajab humanitaarabi 18 miljonit inimest

Kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainasse tungis, eskaleeris see dramaatiliselt konflikti, mis oli riigi idaosa laastanud 2014. aastast.

Vaid paar nädalat pärast täiemahulise sõja algust hüppas humanitaarabi vajavate inimeste arv veidi alla 3 miljonilt peaaegu 18 miljonile.

Tänapäeval seisavad need inimesed silmitsi eluohtlike vajadustega.

Miljonid pidid oma elu eest põgenema ja püüdma kodunt kaugele elama asuda

Sõda põhjustas tõsise ümberasustamiskriisi, mida lähiajaloos pole nähtud. Esimese paari kuu jooksul pärast invasiooni oli Ukrainas riigisiseselt ümberasustatud ligi 8 miljonit inimest.

Sama palju inimesi põgenes üle piiri, jättes maha oma perekonnad, kodud, asjad ja töökohti.

Sellest ajast peale on ümberasustamiskriis ainult kestnud.

Ehkki viimaste kuude jooksul naasis oma päritolupaikadesse ligi 5.5 miljonit inimest, jätkavad tuhanded põgenemised idast.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO Pagulasagentuuri (UNHCR) andmetel on Ukrainas praegu veel üle 5.5 miljoni inimese riigisiseselt ümberasustatud ja ligi 8 miljonit inimest on pagulased.

Sõda, selle põhjustatud tohutud hävingud ja sellest tulenev ümberasumine on põhjustanud tohutu kaitsekriisi, mis on mõjutanud miljonite inimeste turvalisust ja turvalisust pidevate rünnakute ning laialdase miinide ja muude sõjajäänuste põhjustatud saastumise tõttu.

Soolise vägivalla ja ärakasutamise oht on suurenenud ning süüdistused sõjaga seotud seksuaalse vägivalla kohta on viimase 12 kuu jooksul kasvanud.

Kuid see kõik juhtus ajal, mil inimeste juurdepääsu õigus- ja kaitseteenustele piirati.

See hõlmas nende juurdepääsu tsiviildokumentidele, nagu sünni registreerimine ja lähedaste surmatõend.

Ukrainas on juurdepääs tervishoiule, veele ja elektrile nüüd vähenenud

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel toimus eelmisel aastal peaaegu 70 protsenti rünnakutest tervishoiuasutuste vastu kogu maailmas Ukrainas.

Riigi haiglaid pommitati siis, kui inimesed neid kõige rohkem vajasid, ja juurdepääs olulistele tervishoiuteenustele on nüüdseks vähenenud, eriti idas.

Aga see ei lõpe seal.

Sõda on laastanud Ukraina veesüsteemi.

Miljonid inimesed näevad praegu iga päev vaeva, et saada ohutut joogivett ja teised on sunnitud lootma ohtlikele veeallikatele.

Olukord on äärmuslik mõlemal pool rindejoont lähedal asuvates piirkondades, kus osa inimesi on nüüdseks vastu pidanud terve aasta ilma torustikuta.

See probleem sai alguse palju varem Venemaa kontrolli all olevas Donetskis.

Korduvatele rünnakutele Ukraina infrastruktuuri vastu 2022. aasta oktoobris järgnes energiakriis, mis andis humanitaarkriisile uued mõõtmed.

Haiglad ei saa töötada ilma elektrita, vett ei saa pumbata ja inimesed ei saa keset karmi talve oma kodu kütta.

Ukraina vajab toetust, et hoida oma haiglad töökorras ning tagada inimestele joogivesi ja muud olulised teenused.

Juurdepääs haridusele on ohus

Aasta jooksul on Ukraina koole ja klassiruume rünnatud, hävitatud või sõjaväebaasideks muudetud, mis on tõsiselt takistanud juurdepääsu haridusele.

Peaaegu 40 protsenti Ukraina koolidest peavad tuginema veebipõhisele õppele, kuid isegi see on praegu häiritud, kuna juurdepääs elektrile ja Internetile on häiritud.

Säilinud koolid seisavad endiselt silmitsi tohutute väljakutsetega, kuna neid mõjutavad energiakriis ja korduvad õhurünnakud.

Lapsed veedavad nüüd tundide kaupa keldrites või punkrites, kui nad peaksid koolis olema.

Ukrainas vajab haridustee jätkamiseks toetust 5.3 miljonit last.

Inimesed tegelevad kujuteldamatu traumaga

Sõda jätab Ukraina rahvale sügavad nähtamatud armid.

WHO andmetel on peaaegu 10 miljonit inimest ohustatud ägeda stressi, ärevuse, depressiooni, ainete kasutamise ja traumajärgse stressihäire tekkeks.

Pered on eraldatud ja iga inimene Ukrainas on näinud oma pereliiget või tuttavat tapetut või vigastatut.

Nende linnad, kodud, haiglad ja isegi väljak, kuhu nad oma lapsi viiksid, said pommi.

Sõjast põhjustatud õudusi lisab ka sõjaga seotud seksuaalvägivald.

See puudutas peamiselt naisi ja tüdrukuid, aga ka meessoost sõjavange, keda pidasid kinni Vene relvajõud.

Ukraina mehed seisavad silmitsi konkreetsete väljakutsetega, sealhulgas ajateenistus, mis mõjutab nende liikumisvabadust.

Põllumajandust ja majandust on mõjutatud, millel on sügav globaalne mõju

Sõda on tõsiselt mõjutanud Ukraina põllumajandustööstust, jättes tuhanded põllumehed ilma sissetulekuta ja iga kolmas pere toiduga kindlustatuses.

Aasta jooksul hävitati lahingute või vaenutegevuse käigus viljakas maa või põllukultuurid ning mõjutati saagikoristus- ja istutushooaegu.

See suurendas väljakutseid, mille põhjustas Ukraina sadamate sulgemine enam kui kuueks kuuks, kuni 2022. aasta augustini.

Tuhanded inimesed jäid ilma elatiseta ajal, mil sõda laastas Ukraina majandust.

Raske miinide saastumine suurendab põllumajandustegevuse taastamise väljakutseid isegi piirkondades, kus vaenutegevus on vähenenud.

Ukrainas ja kogu maailmas takistas tootmist seemnete, väetiste, kütuse ja taimekaitsevahendite kättesaadavuse ja juurdepääsu puudumine. Toiduainete hinnad tõusid maailmaturul hüppeliselt.

Demineerimistegevuse suurendamine on ülioluline, et põllumajandus saaks taastuda, maapered saaksid toetust toidu tootmise jätkamiseks ja sadamad avaneksid ekspordiks, et vältida Ukraina teraviljasaadetiste edasist katkemist.

See aitab kaasa väiketalunike toiduga kindlustatusele ja hoiab ära uue ülemaailmse näljakriisi.

Ukraina, miljonid inimesed ei saa ikka veel vajalikku tuge

Alates täiemahulise sõja algusest 24. veebruaril on humanitaartöötajad ööd ja päevad tööd teinud selle nimel, et ligi 16 miljonit inimest Ukrainas saaksid neile vajalikku toetust.

Korraldasime tuhandeid konvoid, et tuua sõjast räsitud kogukondadesse ja läände põgenenud inimestele toitu, vett, ravimeid, peavarju, hügieenikomplekte ja generaatoreid. Aitasime inimesi, kes põgenesid sõjakolletest.

Viisime läbi ajaloo suurima humanitaarabi sularahas, toetades rohkem kui 6 miljonit inimest Ukrainas.

Ja me püüame oma toetust suurendada vaimse tervise, lastekaitse ja miinitõrje traumeeritud inimestele, kes üritavad oma elu uuesti üles ehitada.

Kõigele sellele vaatamata on Venemaa kontrolli all olevate piirkondade kogukondade toetus äärmiselt piiratud.

Maailm on näinud, kuidas humanitaardiplomaatia võib asju paremaks muuta.

Nägime seda Musta mere teravilja algatuse ja tsiviilisikute evakueerimisega Azovstali terasetehasest.

Meil on vaja samalaadset tegevust ja diplomaatiat, et aidata tagada, et Ukraina humanitaartöötajad saaksid inimesi toetada, olenemata sellest, kes nad on või kus nad elavad.

Me saame ja peame jätkuvalt toetama Ukraina rahvast.

ANNETA NÜÜD

Loe ka

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Ternopil, Blsd koolitus Ukraina Punase Risti vabatahtlikele

Venemaa-Ukraina rahvusvaheline relvakonflikt: ICRC osutab Hersonile ja seda ümbritsevatele küladele meditsiinilist abi ja hädavajalikku abi

Ukraina hädaolukord, väikese Makhari erakordne lugu: Punase Risti lugu

Ukraina, Punase Risti näpunäited kodanikele vaimse tervise kaitsmiseks

Venemaa, Punane Rist aitas 1.6. aastal 2022 miljonit inimest: pool miljonit olid pagulased ja ümberasustatud isikud

Ukraina, Itaalia Punase Risti jõupingutused jõuludeks: uus kiirabi ja humanitaarabi missioon käimas

Ukraina: ICRC president kohtub võimudega, sõjavangide peredega ja kogukondadega, keda rahvusvaheline relvakonflikt mõjutab

Ukraina kriis: Venemaa Punane Rist käivitas humanitaarmissiooni Donbassist riigisiseselt ümberasustatud inimeste jaoks

Humanitaarabi Donbassist ümberasustatud isikutele: RKK on avanud 42 kogumispunkti

RKK toob Voroneži oblastisse LDNR-i põgenikele 8 tonni humanitaarabi

Ukraina kriis, RKK väljendab valmidust teha koostööd Ukraina kolleegidega

Hispaania Punane Rist saadab Ukrainas, Ungaris ja Poolas asuvatele sõsarorganisatsioonidele 18 sõidukit

Ukraina, Punane Rist eesliinil: "Päästke tsiviilisikud"

Ukraina, Itaalia Punase Risti dokumentaalfilm Aasta pärast konflikti algust

allikas

OCHA

Teid võib huvitada ka