Mis on impulssoksümeetrist?

Hapnik seondub kopsude kaudu liikudes punaste vereliblede hemoglobiiniga. Seda transporditakse kogu kehas arteriaalse verena. Pulssoksümeeter kasutab kahte valguse sagedust (punast ja infrapuna), et määrata hapnikku küllastunud hemoglobiini sisaldus veres (%). Protsenti nimetatakse vere küllastumiseks hapnikuga ehk SpO2. Pulssoksümeeter mõõdab ja kuvab ka pulsisagedust samal ajal kui mõõdab SpO2 taset.

Mida saab teada vere hapniku küllastatuse jälgimisega?

Atmosfääris olev hapnik tuuakse kopsudesse hingamise kaudu. Iga kops sisaldab ligi 300 miljonit alveooli, mida ümbritsevad vere kapillaarid. Kuna alveolaarsed seinad ja kapillaaride seinad on väga õhukesed, kandub alveoolidesse tungiv hapnik koheselt verekapillaaridesse (tavaliselt täiskasvanutel kuluks üleviimisel puhates umbes 0.25 sekundit.)

Suur osa veres difundeerivast hapnikust seondub punaste vereliblede hemoglobiiniga, samal ajal kui osa hapnikust lahustub vereplasmas. Hapnikuga rikastatud veri (arteriaalne veri) voolab kopsuveenide kaudu, seejärel vasakusse aatriumisse ja vasakusse vatsakesse ning ringleb lõpuks kogu keha elundites ja nende rakkudes. Keha ümber transporditava hapniku kogus määratakse peamiselt hemoglobiini hapnikuga seondumise astme (kopsutegur), hemoglobiini kontsentratsiooni (aneemiline tegur) ja südame väljundvõimsuse (südamefaktor) järgi.

Hapniku küllastus on hapniku transpordi näitaja kehas

, ja näitab, kas kehasse on piisavalt hapnikku, eriti kopse.
Pulssoksümeetriga saab mõõta ka pulsisagedust. Südame poolt pumbatava vere mahtu minutis nimetatakse südame väljundiks. Ühe minuti jooksul pumpamise sagedust nimetatakse pulsisageduseks. Neid südame funktsiooni näitajaid saab määrata pulsoksümeetriga.