Haljasalade läheduses elamine vähendab dementsuse riski
Parkide ja haljasalade läheduses elamine võib vähendada dementsuse tekkeriski. Seevastu kõrge kuritegevuse tasemega piirkondades elamine võib kaasa aidata kognitiivsete funktsioonide kiiremale allakäigule. See selgub Melbourne'i Monashi ülikooli uuringust
Naabruskonna mõju vaimsele tervisele
Hiljutised uuringud, mille viis läbi Monashi ülikool Melbourne'is on rõhutanud, kuidas elukeskkonna mõjud vaimse tervise. Puhkealade, näiteks parkide ja aedade läheduses viibimine võib oluliselt vähendada dementsuse tekke tõenäosust. Teisest küljest näib, et elamine kõrge kuritegevusega piirkondades kiirendab elanike kognitiivset langust.
Keskkonnategurid ja dementsuse risk
Kogutud andmetel toob haljasaladest kauguse kahekordistamine kaasa dementsuse riski, mis on võrdväärne vananemisega kaks ja pool aastat. Veelgi enam, kuritegevuse määra kahekordistumise korral halveneb mälu jõudlus, justkui suureneks kronoloogiline vanus kolm aastat. Need leiud rõhutavad keskkonna- ja naabrustegurite arvestamise tähtsus vaimse languse ennetamisel.
Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja elukvaliteet
Andmed näitavad, et ebasoodsamas olukorras kogukonnad on negatiivsete mõjude suhtes kõige haavatavamad haljasalade vähesusest ja kõrgest kuritegevusest. See uuring tõstatab asjakohased küsimusi linnaplaneerimise kohta ning vajadus luua tervemad ja kaasavamad linnaosad, mis suudaksid parandada kõigi elanike elukvaliteeti.
Oleme õigel teel, kuid veel on palju tööd teha
Monashi ülikooli tulemused annavad sellele kindla aluse uute strateegiate ja avaliku poliitika väljatöötamine. Eesmärk on parandada vaimset tervist kõigist ja vähendada dementsuse riski kogukondades. Ligipääsetavate haljasalade loomine ja ohutuse suurendamine avalikes kohtades võiksid olla konkreetsed lahendused. Sel viisil saaksime tõeliselt tõsta inimeste elukvaliteeti ja kaitsta nende vaimset tervist.
Allikad