Antibiootikumide kasutamine vastavalt WHO uutele juhistele

2019. aastal oli maailmas hinnanguliselt 4.95 miljonit surmaga lõppenud juhtumit, mis olid seotud mitme antibiootikumiresistentse (MDR) bakteritüvega, millest 1.27 miljonit olid otseselt seotud MDR-nakkusega.

Seetõttu on vaja kiiresti tegutseda, et vältida surmajuhtumite arvu jõudmist 10 miljonini aastaks 2050.

MDR-bakterid on: Escherichia coli, Staphylococcus aureus, Klebsiella pneumoniae, Streptococcus pneumoniae, Acinetobacter baumannii ja Pseudomonas aeruginosa.

Euroopa Infektsioonikontrolli keskuse (ECDC) andmetel on Itaalia Euroopa riik, kus on kõrgeim MDR-bakteritega nakatumise juhtude (201,584. aastal 2015 10,762) ja surmajuhtumite arv (2015. aastal XNUMX XNUMX).

WHO avaldab 2015. aastal algatatud ja 2017. aastal Euroopa Komisjoni jagatud antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemise programmi raames 18. novembril WHO AWaRe antibiootikumiraamatu.

Raamat sisaldab kliinilisi soovitusi enam kui 30 nii kohapeal kui haiglas haigestunud täiskasvanute ja laste nakkushaiguse raviks.

Eelkõige määratleb raamat selgelt kliinilised olukorrad, kus antibiootikumid ei ole teaduslike tõendite põhjal vajalikud, kuna need on ebavajalikud ja vältimaks selektiivset survet, mis soodustab resistentsete tüvede teket.

Samuti on sätestatud, et antibiootikumravi kestus peab uute juhiste järgi olema seni soovitatust tunduvalt lühem, kuid piisav kliinilise paranemise saavutamiseks kerge ja keskmise raskusastmega vormide puhul.

Resistentsete tüvede tekke ja leviku vältimiseks on oluline võtta kasutusele annused, mis suudavad saavutada piisava kontsentratsiooni nakkuskohas, et avaldada bakteritele surmavat mõju.

Raamat, mille eesmärk on aidata arstidel välja kirjutada esimese ja teise valiku antibiootikume kõige levinumate infektsioonide korral, et vähendada kõrvaltoimete riski ja resistentsuse väljakujunemist, viitab klassifikatsioonile 4 rühma nimega AWaRe.

Esmavaliku antibiootikumid (Access group), need, mida kasutatakse ebaõnnestumise või raskemate vormide korral (Watch) ja need, mis jäetakse reservi (Reserve) raskete juhtumite korral.

Neljandas rühmas on loetletud need, mida kunagi ei kasutata (pole soovitatav).

Accessi antibiootikumid on kitsa toimespektriga, hea ohutusprofiiliga ja üldiselt madala riskiga resistentsuse esilekutsumiseks

Neid soovitatakse kõige levinumate infektsioonide empiiriliseks raviks (esimese või teise valikuna).

WHO on seadnud 2023. aastaks eesmärgiks, et vähemalt 60% ülemaailmsest antibiootikumide tarbimisest riiklikul tasandil peaks pärinema Accessi rühmalt.

Sellesse loendisse kuuluvad muu hulgas amoksitsilliin, amoksitsilliin/klavulaanhape, tsefasoliin, doksütsükliin, metronidasool, nitrofurantoiin, sulfametoksasool/trimetoprim.

Tuleb märkida, et fluorkinoloonid ja makroliidid puuduvad, kuna resistentsus nende kahe antibiootikumiklassi suhtes on saavutanud nii kõrge taseme, et nende kasutamine ei ole esmajärjekorras soovitatav.

Jälgimisnimekirja antibiootikumid on laiema spektriga

Neil on suurem risk resistentsuse esilekutsumiseks ja neid soovitatakse esmavalikuna kasutada ainult raskemate kliiniliste ilmingutega patsientidel või infektsioonide korral, mille etioloogilised tegurid on kõige tõenäolisemalt resistentsed Accessi rühma antibiootikumide suhtes.

See nimekiri sisaldab muu hulgas asitromütsiini ja makroliide, tsefepiimi, tsefiksiimi, tsefoksitiini, tseftriaksooni, minotsükliini, fluorokinoloone, suukaudset fosfomütsiini, karbapeneeme, suukaudset ja EV-neomütsiini, netilmütsiini, piperatsilliin/tasobaktaami, rifaksiini, ortazobaktaami ja rifaksimiini vankomütsiin.

Lõpuks sisaldab reservnimekiri antibiootikume, mida kasutatakse viimase abinõuna kliinilise ja mikrobioloogilise ebaõnnestumise korral või mitme antibiootikumi suhtes resistentsete mikroobide eluohtlike infektsioonide raviks.

Reservnimekirjas on muuhulgas astreonaam, tsefiderokool, tseftaroliin-fosamiil, tseftasidiim/avibaktaam, tseftolosaan/tasobaktaam, dalbavantsiin, dalfopristiin/kinupristiin, daptomütsiin, eravatsükliin, fosfomütsiini EV, merbastatamiini liin, fosfomütsiini/boratamiliin.

WHO raamat sisaldab ka infograafikat 10 sündroomi kohta, mida nii perearstid kui ka vabal valikul lastearstid kõige sagedamini täheldavad (kogukondlik kopsupõletik, UTI, bronhiit, KOK, sinusiit, farüngiit, bakteriaalne lümfadeniit, kõrvapõletik, farüngiit, hamba-/suupõletikud), tõlgitud ja kohandatud AIFA-OPERA poolt meie epidemioloogilisele tegelikkusele ja kogutud brošüüri, mis saadetakse kõigile arstidele.

Brošüür on väärtuslik ja ülevaatlik taskuformaadis abivahend, mis sisaldab uusimatel teaduslikel tõenditel põhinevaid antibiootikumravi soovitusi valdkonnas ja hooldekodudes töötavatele arstidele.

Arendamisel on ka äpp, mille abil saab nutitelefoni või muusse elektroonilisse seadmesse alla laadida, mis sisaldab kogu dokumentides sisalduvat materjali.

Saadaval on ka esimesed AIFA-OPERA soovitused mitme antibiootikumi suhtes resistentsete gramnegatiivsete bakterite põhjustatud infektsioonide sihipärase ravi kohta (OPERA: Optimization of Antibiotic PrecRtion), mis on koostatud uusimate teaduslike tõendite põhjal ja mida on hinnatud GRADE-adolopment meetod, et võidelda Itaalias haiglaravil ja territooriumil kõige sagedamini isoleeritud MDR-bakteritega (Enterobacterales resistentsed 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes, Enterobacterales resistentsed karbapeneemide suhtes, Acinetobacter baumannii resistentsed karbapeneemide suhtes ja Difficult-to-Treseadom [DTR]Treaseudom spp.).

Kõiki dokumente ja taotlusi ajakohastatakse perioodiliselt uute tõendite alusel, kui need muutuvad kättesaadavaks.

Raske epidemioloogiline hetk, mida me läbi elame, rõhutab selgelt selle teabe- ja haridusprojekti asjakohasust, mille AIFA, alustades WHO projektiga, pakub välja teemal, mis vajab kiiret pöördumist elanikkonna hüvanguks.

Loe ka:

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Antibiootikumidele vastupidavad bakterid: Austraalia oluline avastus

Bakteriaalsed infektsioonid: millal kasutada antibiootikume?

Lancet: antibiootikumiresistentsus tapab miljoneid kogu maailmas

Tsüstiit, antibiootikumid ei ole alati vajalikud: avastame mitte-antibiootikumide profülaktika

Hapnik-osoonteraapia antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemiseks

Allikas:

FNOMCEO

Teid võib huvitada ka