Kui me räägime metaboolsest sündroomist, peame silmas kliinilist seisundit, mis mõjutab peaaegu poolt üle 50-60-aastastest täiskasvanud elanikkonnast. Metaboolse sündroomi esinemissagedus on murettekitav ja võib lähiaastatel suureneda.

Mis on metaboolne sündroom

Metaboolne sündroom ei viita ühele haigusele, vaid eelsoodumust soodustavate tegurite kogumile, mis samaaegse esinemise korral suurendavad patsiendi riski haigestuda sellistesse haigustesse nagu diabeet, kardiovaskulaarsed probleemid nagu südameatakk või insult ja maksa steatoos maks).

Metaboolset sündroomi diagnoositakse tavaliselt siis, kui vähemalt kolm neist seisunditest on samaaegsed:

- Vööümbermõõt (cm): meestel ≥ 102, naistel ≥ 88

- tühja kõhu veresuhkur (mg/dL): ≥ 100

- Vererõhk (mmHg): ≥ 130/85

- triglütseriidid, tühja kõhuga (mg/dl): ≥ 150

- HDL -kolesterool (mg/dL) meestel <40, naistel <50

Millised on metaboolse sündroomi põhjused?

Metaboolse sündroomi peamised riskitegurid on ülekaal ja rasvumine, kaks tingimust, mis on seotud vale eluviisiga, sealhulgas ebapiisav füüsiline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine ning alkoholi ja/või narkootikumide kuritarvitamine.

Liigne keharasv kõhu piirkonnas võib põhjustada rasva- ja suhkruvahetuse muutusi ning kroonilise põletiku aktiveerumist, mis omakorda võib põhjustada insuliiniresistentsust või hüperinsulinemiat.

Diabeedi ja südame -veresoonkonna haiguste risk

Insuliiniresistentsuse tekkimisel vajavad rakud glükoosi imendumiseks ja normaalse vere taseme säilitamiseks normaalsest rohkem insuliini (hüperinsulinemia).

Pankrease beetarakud, mille ülesanne on insuliini tootmine, käivitavad seejärel lagunemisprotsessi, mis on põhjustatud ületöötamisest ja seega soodustavad diabeedi arengut.

Rasvkude on tegelikult kude, mis on aktiivne füsioloogiliste ja patoloogiliste protsesside, näiteks põletiku reguleerimismehhanismides.

Kui vistseraalne rasv suureneb, äratab see põletiku, mis põhjustab veresoontes ateroskleroosi, pannes aluse südame -veresoonkonna haiguste tekkele.

Kuidas saab metaboolset sündroomi ära hoida?

Parim ravi metaboolse sündroomi vastu võitlemiseks on ennetamine, mis põhineb:

• tervislik eluviis, kus patsient ei suitseta ega kuritarvita alkohoolseid ega gaseeritud jooke;
• tervisliku kaalu säilitamine
• regulaarne füüsiline aktiivsus;
• tasakaalustatud dieet.

Mis puudutab söömispäeva, siis võib selle jagada kolmeks põhitoidukorraks ja kaheks suupisteks, üks keskhommikul ja teine ​​pärastlõunal.

See alajaotus võimaldab hoida lihtsate süsivesikute tarbimisest tingitud glükeemilisi piike, mis on aluseks kõhunäärme insuliini sekretsioonile, mis omakorda vastutab põletikulise seisundi kasvufaktorite tootmise eest.

Regulaarne füüsiline aktiivsus on eriti oluline metaboolse sündroomi vastu võitlemisel, kuna see parandab kõiki häirele omaseid muutusi, kuna see

• see suurendab kalorite kulutamist
• soodustades glükoosi kasutamist lihastest, hõlbustab see insuliini toimet, vähendades sellega glükeemiat;
• vähendab triglütseriide ja suurendab HDL -kolesterooli;
• see alandab vererõhku.

Tervisliku inimese füüsiline aktiivsus peaks hõlmama aeroobset tegevust (näiteks kiire kõndimine, jalgrattasõit, ujumine, vesiaeroobika, elliptiline, velotrenažöör või tantsimine) umbes 30 minutit päevas vähemalt 5 päeva nädalas.

Iseseisvuse piiramiseks igapäevaelus ja tervisliku kehakaalu säilitamiseks võite oma käitumises teha mitmeid väikeseid muudatusi, näiteks kasutada lifti asemel treppe, kõndida või sõita jalgrattaga, kui sõidate parki veidi kaugemale. sihtkohast, et saaksite lühikese vahemaa kõndida ja vältida liiga pikka istumist.

Millal tuleks pöörduda spetsialisti poole?

Tavaliselt peaksite järgima esmavaliku lähenemisviisi, st regulaarselt kontrollima oma üldarstiga, et jälgida oma üldist tervist ja saada tagasisidet selle kohta, kui hästi te oma füüsilist aktiivsust ja toitumist haldate.

Oluline on perioodiliselt kontrollida oma kehakaalu, vööümbermõõtu ja vererõhku ning teha sihipäraseid vereanalüüse (vere glükoosisisaldus, üldkolesterool, HDL, triglütseriidid).

Kui aga patsient ei saavuta soovitud tulemusi, tuleb sõltuvalt probleemist konsulteerida ühe või mitme spetsialistiga (nt diabeetikutega, kui veresuhkur tõuseb, dieedi ja/või toitumisspetsialistiga kehakaalu kontrollimiseks ning kardioloogiga, rõhk tõuseb).

Loe ka:

Endokriinsed ja metaboolsed hädaolukorrad erakorralises meditsiinis

Metaboolne sündroom, mis on seotud insuldi kordumise suurenenud riskiga

Allikas:

Humanitas