Obstruktiivne uneapnoe on meditsiiniline seisund, mida iseloomustavad hingamishäired une ajal ülemiste hingamisteede täieliku või osalise obstruktsiooni tõttu. Seda tuntakse ka kui OSAS-i (obstruktiivse uneapnoe sündroom).

Mis on obstruktiivne uneapnoe?

Häire on erineva tasemega: apnoe on siis, kui hingamiskatkestus ulatub 10 sekundist alla 3 minutini; hüpopnoe on siis, kui hingamine on osaliselt vähenenud; RERA (Respiratory Effort Related Arousal) on siis, kui hingamine on piiratud koos hingamiskoormuse järkjärgulise suurenemisega, millele järgneb järsk vabanemine.

Häire mõjutab mehi sagedamini kui naisi ja naistel esineb seda sagedamini pärast menopausi.

Mis on obstruktiivse uneapnoe põhjused?

Teatud tingimused soodustavad uneapnoe tekkimist:

• ülekaalulisus/ülekaal
• ülemiste hingamisteede obstruktsioon (nina, suu, kõri)
• alkoholi kuritarvitamine enne magamaminekut
• unerohtude võtmine

Millised on obstruktiivse uneapnoe sümptomid?

Obstruktiivse uneapnoe all kannatajad norskavad väga märgatavalt juba esimestest unefaasidest (norskamine muutub järjest valjemaks, kuni inimene lakkab mõneks sekundiks hingama, et siis äkki uuesti hingata ja alustada uut, identset tsüklit).

Selle häirega on seotud mitu sümptomit

• liigne unisus päevasel ajal
• keskendumisraskused
• une rünnakud
• peavalu ja/või suukuivus ärgates
• öine higistamine
• äkilised ärkamised koos lämbumistundega
• on vaja öösel urineerida
• võimetus

Kuidas vältida obstruktiivset uneapnoed?

Obstruktiivse uneapnoe tekke vältimiseks on soovitatav:

• kaalust alla võtta, kui olete ülekaaluline või rasvunud;
• toituge tervislikult ja treenige pidevalt, isegi mõõdukalt;
• vältida suitsetamist;
• vältige alkoholi, eriti enne magamaminekut.

Diagnoos

Obstruktiivne uneapnoe sündroom tekib siis, kui apnoede arv on 5 episoodi tunnis või rohkem või kui esineb vähemalt 15 episoodi, millega kaasneb ilmne hingamispingutus.

Diagnoos põhineb ennekõike patsiendi ja partneri teatatud sümptomitel. Kahtluse korral võib arst määrata patsiendile erinevate parameetrite instrumentaalsed mõõtmised:

• Polüsomnograafia: see hõlmab mitmetunnise une ajal õhuvoolu, vere hapnikusisalduse, südame löögisageduse, rindkere ja kõhu hingamisteede liikuvuse ja kehahoiaku mõõtmist unes.
• Hingamisteede polügraafia (ehk öine kardiorespiratoorne monitooring): uuring seisneb peamiste kardiorespiratoorsete signaalide jälgimises une ajal.

Võib määrata ka muid uuringuid

• elektroentsefalogramm (aju elektrilise aktiivsuse uurimiseks).
• jäsemete elektromüograafia (lihaste aktiivsuse uurimiseks).
• Uneapnoe, ravi

Uneapnoe all kannatavatel patsientidel soovitatakse:

• kaalust alla võtta, kui nad on rasvunud või ülekaalulised;
• vältige alkohoolseid jooke ja unerohtu;
• magada külili;
• mis tahes ülemiste hingamisteede häirete raviks.

Farmakoloogiline ravi on suunatud nii sümptomite leevendamisele kui ka häire põhjuste kõrvaldamisele.

Üldiselt hõlmab ravi

• Cpapi kasutamine (pidev positiivne õhurõhk): see on mask, mida kantakse ninale ja suule ning mis sunnib õhku läbi minema, hõlbustades hingamist.
• kirurgia kasutamine: see võib hõlmata nina vaheseina kõrvalekalde korrigeerimist või hüpertrofeerunud mandlite eemaldamist, olenevalt ülemistes hingamisteedes leitud obstruktsiooni tasemest ja tüübist.

Loe ka:

Ohtlikud müüdid CPR-i kohta – enam ei hingata

Tahhüpnoe: hingamistegevuse sageduse suurenemisega seotud tähendus ja patoloogiad

Allikas:

Humanitas