Ukraina, brošüür selle kohta, mida teha häda- või sõja korral: nõuanded kodanikele
Pinged Ukrainas kasvavad ning kogu hädaabimaailm valmistub ohtlikuks ja raskeks ajaks
Ukraina strateegilise kommunikatsiooni ja infoturbe keskus esitles brošüüri "Hädaolukorra või sõja korral"
Voldik sisaldab praktilisi nõuandeid Ukraina ja välismaiste kogemuste põhjal ning soovitusi infoturbe alal: näpunäiteid kodus valmistumiseks; mida teha hädaolukorras või lahingutsoonis; kuidas mitte langeda valeinformatsiooni ohvriks; mida teha pärast signaali "TÄHELEPANU KÕIGILE" saamist; kuidas valmistada "päästeseljakotti".
Brošüür töötati välja keskuse eestvedamisel koos riikliku hädaabiteenistuse, kaitseministeeriumi, Ukraina relvajõudude ülemjuhataja büroo ja ühiskondlike organisatsioonidega.
Ukraina valitsuse välja antud brošüür selle kohta, mida teha hädaolukorras või lahingutegevuses
Ukraina valitsuse levitatud voldik selle kohta, mida teha hädaolukorras või lahingutegevuses
Mõned küsimused tuleks eelnevalt läbi mõelda, et oma kodu hädaolukorras kõige paremini sisustada ning ennast ja oma lähedasi kaitsta:
- võimalusel uurida, kus asuvad lähimad varjualused ja kontrollida keldri seisukorda;
- kontrollige avariiväljapääsu olemasolu;
- varuge joogivett ja tehnilisi, pika elueaga tooteid;
- kontrolli esmaabikomplektide olemasolu esmaabikapis ja mõtle, milliseid ravimeid võib vaja minna pikemaks ajaks;
- valmistada ette tulekustutid;
- korraldada alternatiivsed vahendid ruumi valgustamiseks elektrikatkestuse korral (tõrvikud, küünlad);
- valmistada ette toiduvalmistamise vahendid gaasi ja elektri puudumisel;
- kiireloomulise evakueerimise või hoidlasse üleandmise korral kõige vajalikumate asjade ja dokumentide kokku korjamine;
- hoolitsema eratranspordi ja kütuse õige seisundi eest õigeaegseks evakueerimiseks ohutsoonist;
- külmal aastaajal mõelda maja alternatiivsele küttele keskkütte lahtiühendamise korral.
KUIDAS VALMISTADA PÄÄSTEKOTTI
Evakueerimise või turvalisemasse piirkonda üleviimise korral on teil vaja hädavajalikke asju.
Valmistage ette kõige olulisemad asjad:
- pass ja kõigi vajalike dokumentide koopiad (sünnitunnistus, sõjaväe ID-kaart, haridustõend, tööraamat või pensionitunnistus, vara nimetused);
- raha (sularaha ja pangakaardid);
- mobiiltelefoni laadija;
- raadio, taskulamp, alarmseadmed, kompass, käekell, kompaktne tööriistakomplekt (mitmetööriist), nuga, prügikotid, märkmik, pliiats, niit, nõelad, tikud, välgumihklid;
- soojad riided (võimalusel ka termotekk), aluspesu, mugavad ja töökindlad jalanõud;
- hügieenilised vahendid;
- esmaabikomplekt (üksikasju vt lisast), sealhulgas igapäevaselt manustatavad ravimid, samuti retseptinõud toidu valmistamiseks, soojendamiseks ja säilitamiseks;
- vesi ja toit 3 päevaks, mida hoitakse pikka aega ja mis ei vaja täiendavat ega vaja täiendavat toiduvalmistamist;
Pane asjad avarasse ja mugavasse seljakotti ning hoia valmis. Hädaolukorras vähendab see kokkupanekuaega.
VÄIKESELVADE VÕITLUSTE AJAL:
– Pildistamisel on kõige parem varjuda kaitstud ruumi (nt vannituppa või isegi vanni endasse). Kui see pole võimalik, peaksite pikali heitma, kaetud esemetega, mis võivad teid prahi ja kuulide eest kaitsta.
– Kui teid lagedal tulistatakse, on kõige parem kukkuda maapinnale ja katta pea kätega. Tõhus kaitse on igasugune äär, isegi kõnnitee, süvendus maasse või kraav. Isegi betoonist prügikast või veranda astmed võivad olla varjualuseks. Ärge püüdke end autode või kioskite taha peita: need muutuvad sageli sihtmärkideks. Saage sageli sihtmärkideks.
– Kus iganes te ka poleks, peaks teie keha olema kõige turvalisemas asendis. Grupp, lamage embrüo asendis. Pöörake jalad lasu suunas, kattes oma pea kätega ja avades suu, et lähedal asetsev lööklaine ei kahjustaks teie kuulmekile. Oodake, kuni tulistamine vaibub ja laskmist pole vähemalt 5 minutit.
– Kui teie maja asub regulaarselt relvakonfliktide piirkonnas, tuleks aknad tugevdada (nt kleepkile) – see aitab vältida klaasikildude levikut. Eelistatav on sulgeda aknad, nt liivakotid või täismööbel.
UKRAINA, MIDA TEHA KASUTURITULE AJAL:
– Ärge seiske suurtükiväe, mördi või õhurünnaku ajal verandal, kaares või treppidel. Ohtlik on peita ka paneelmajade keldritesse, sõidukite, tanklate lähedusse ja kergkonstruktsiooniga majade seinte alla. Sellised esemed on haprad ja võite lõksu jääda või vigastada.
– Kui jääte teel suurtükitule, miinipilduja või õhupommi alla, heitke kohe pikali maapinnale, kus on eend või vähemalt väike lohk. Kaitset võivad pakkuda betoonkonstruktsioonid (v.a need, mis võivad variseda või süttida), kaevikud, madalad maa-alused šahtid, laiad vihmaveerennid ja kraavid.
– Kata kõrvad peopesadega ja ava suu – see säästab sind muljumisest, päästab barotraumast.
– Ärge alustage ise demonteerimisanalüüsi, oodake demineerimisspetsialiste ja päästeteenistuse esindajaid.
PÄÄSTELEFONID JA HÄDAABI UKRAINAS
112 on kõigi hädaabiteenuste ainus telefoninumber. Pärast sellele numbrile helistamist helistab dispetšer vajalikule teenindusmeeskonnale;
101 – tuletõrje;
102 – politsei;
103 - Kiirabi;
104 – Gaasivõrgu hädaabiteenistus.
Infolehte jagatakse Ukraina kodanikele:
Брошура _У разі надзвичайної ситуації або війни_Loe ka:
Katastroofiabi komplekt: kuidas seda realiseerida
Hädaabikott, hädavajalik hädaabikomplekt katastroofi puhuks: VIDEO
Enam pole vaid kiirabiautojuhid: EL ja UNDP ühendavad jõud, et koolitada parameedikuid Ida-Ukrainas