Mööduv vastsündinu dermatoos? Ärge muretsege, need on siin
Mööduv vastsündinu dermatoos viitab nahailmingute rühmale, mis ilmnevad esimesel elukuul ja taanduvad iseenesest. Tavaliselt ei vaja nad ravi
Mööduv vastsündinu dermatoos on nahailmingute rühm, millest kõik ei ole tõelised haigused
Tavaliselt ilmnevad need esimesel elukuul ja kaovad spontaanselt.
Tavalised nahailmingud on näiteks kaseoslakk, lanugo ja kollatõbi.
Need on healoomulised ja kaovad iseenesest.
Teised mööduvad dermatoosid võivad olla mongolilaigud, seborroiline dermatiit ja miliaaria.
Ka nemad kipuvad spontaanselt lahenema.
Mööduvate dermatooside ravi on ainult sümptomaatiline, tuginedes pehmendavatele/niisutavatele ainetele.
Väga harva määratakse sügeluse vastu antibiootikume või kortisooni ja antihistamiini kreeme ja salve.
LASTE TERVIS: LISATEAVE MEDICHILDIST, KÜLALDES PAARI HÄNDAPÄEVAL
MIS ON MÜÜDUVAD NEONATALLID DERMATOOSID?
Mööduvad vastsündinute dermatoosid on rühm nahailminguid, mis ilmnevad tavaliselt esimesel elukuul ja taanduvad spontaanselt.
Neid ilminguid ei esine alati sündides, st need ei pruugi mõjutada kõiki vastsündinuid. Siiski tundub asjakohane teavitada emasid – eriti värskeid emasid – võimalusest, et nende laps ei pruugi isegi ilmale selge nahaga sündida.
Seda ei saa aga pidada tõsiseks ega püsivaks haiguseks.
Need võib jagada kahte rühma: mittepatoloogilised nahailmingud (kaovad iseenesest ega vaja ravi) ja mööduvad dermatoosid.
Mittepatoloogilised nahailmingud on järgmised:
- Caseous lakk;
- Lanugo;
- kollatõbi;
- Vasomotoorsed häired (perifeerne tsüanoos, marmoristumine, marmorjas küüned);
- Desquamation;
- piimanäärmete hüpertroofia;
- suguelundite hüpertroofia;
- Imemise mullid.
Kõigi vastsündinute nahal olev kaseoosne lakk koosneb valge-hallikas või kollakas sekretsioonist, mida toodavad rasunäärmed ja rakujäägid.
See paikneb üle kogu keha ja pakseneb kõige enam aksillaar- ja kubemevoltides.
See kaob iseenesest ega vaja seetõttu ravi.
Lanugo esineb alati sündides, koosnedes pikkadest peentest karvadest, mis paiknevad seljal, õlgadel ja näol.
Tavaliselt kaob see esimesel elunädalal spontaanselt ja asendub terminaalsete karvadega.
Füsioloogiline ikterus tekib esimesel elunädalal umbes 60%-l tähtaegsetel imikutel ja ligikaudu 80%-l enneaegsetel imikutel.
Seda põhjustab bilirubiini kogunemine verre, mis omakorda on põhjustatud imiku maksa ja vereringesüsteemi ebaküpsusest.
Mööduv füsioloogiline kollatõbi ilmneb teise ja kolmanda elupäeva vahel ja taandub spontaanselt veidi enam kui nädalaga.
Mõnikord on liigse bilirubiini eemaldamise kiirendamiseks vaja kasutada fototeraapiat (imiku kokkupuude ultraviolettlampidega).
Neid dermatoose nimetatakse õigustatult mööduvateks just seetõttu, et nad ei vaja mingit ravi.
Nende taandareng on üldiselt spontaanne, jätmata lapse nahale arme.
Mööduvad dermatoosid on rühm naha ilminguid, mis nõuavad hoolikat diagnoosimist, kuna mõnda neist võib segi ajada tõeliste haigustega, mis ei ole mitte ainult naha, vaid ka süsteemsed, st hõlmavad paljusid organeid ja aparaate.
Nemad on:
- Mongoolia laigud;
- Maliaria;
- Milia;
- Rasunäärmete hüperplaasia;
- Seborroiline dermatiit;
- Vastsündinute akne;
- vastsündinu toksiline erüteem;
- vastsündinu mööduv pustuloos;
- Acropustulosis infantum;
- Eosinofiilne pustuloosne follikuliit;
- Vastsündinu steatonekroos.
Mongoolia laigud esinevad sünnist või esimestel elukuudel; need koosnevad üksikutest või mitmest 1–10 cm läbimõõduga täpist, mille värvus on kiltkivihall või sinakas.
Enamasti paiknevad need ristluu piirkonnas ehk selja alaosa ja tuharajuure vahel, kuid võib esineda ka jäsemetel, kehatüvel ja harva ka näol.
Aasialastel esinevad need sagedamini ja kipuvad kaduma esimesel elukümnendil.
Mitte segi ajada siniste nevidega, mis nõuavad perioodilist kontrolli või mõnikord ennetavat kirurgilist eemaldamist.
M miliaria on tingitud endokriinsete näärmete kanali intraepidermaalse trakti ummistusest: kuuma-niiske kliimaga kokkupuude soodustab selle ilmingu ilmnemist.
M miliaria ilmneb esimese ja teise elunädala vahel ja seda iseloomustavad erütematoossed (punased või valkjad) villid näol, kehatüvel ja nahavoltides.
Tervenemine on spontaanne.
Siiski on soovitatav vannitada sageli pehme pesuvahendiga ja lasta lapsel kanda puhtaid puuvillaseid riideid.
Samuti on vaja vältida riiete raskeks muutmist.
Milia on väikesed valged või kollakad papulid, mis koosnevad follikulaarsetest epidermaalsetest tsüstidest, mis paiknevad tavaliselt näol ja mõnikord ka kehatüvel.
Need kahjustused taanduvad iseenesest esimeste elunädalate jooksul.
Seborroiline dermatiit (DS – tavaliselt ja kohatult piimakoorik) on üsna sagedane ilming, mis ilmneb tavaliselt esimese elukuu lõpus.
Seda iseloomustavad punetavad kahjustused, mis on kaetud kollakasvalgete soomustega, mis paiknevad peanahal, otsmikul, kulmukaartel ja nahavoltidel.
Neonatorum akne on väga sagedane dermatoos, mis esineb sünnil või esimestel elunädalatel.
See esineb sagedamini poistel.
See näib olevat tingitud ema hormoonidest ja vastsündinu enda munandite aktiivsusest.
See koosneb juveniilse aknega sarnasest purskest.
See paraneb iseenesest paari esimeste elukuude jooksul, kuigi mõned arstid soovitavad kasutada aknevastaseid ravimeid.
Seda ei põhjusta toitumine.
Vastsündinu toksiline erüteem ilmneb esimestel elupäevadel, harva sündides ja koosneb erütematoossetest laikudest (punastest laikudest), mille keskel on väikesed täpikujulised pustulid.
Laigud paiknevad peamiselt kehatüvel, aga ka jäsemetel ja näol.
See ilming paraneb iseenesest mõne päeva jooksul, kuigi see võib uuesti ilmneda kuni kuuendal elunädalal.
Sel juhul on vaja välistada kõik muud vastsündinu pustuloosid, kuna mõned nõuavad arstlikku läbivaatust ja spetsiifilist ravi, näiteks vastsündinu kandidoos või vastsündinu herpes.
Mööduv vastsündinu pustuloos, infantiilne akropustuloos ja eosinofiilne pustuloosne follikuliit on dermatoosid, mida iseloomustavad hajusad pindmised pustulid, mis sügelevad enam-vähem sarnaste tunnustega.
Diagnoosimiseks nõuavad nad hoolikat arstlikku läbivaatust, kontrolli ja mõnikord isegi naha biopsiat.
Need kõik taanduvad üldiselt spontaanselt, jätmata arme, välja arvatud eosinofiilne follikuliit, mis vajab ravi intensiivse sügeluse korral.
Vastsündinu steatonekroos ilmneb esimesel elukuul ja seda iseloomustavad üksikud või mitmed nahaalused sõlmed, mis on isoleeritud või ühinevad naastudega ja mille kohal on punetav või sinakas nahk.
Sümmeetriliselt jaotunud tuharatele, kehatüve ülaosale, õlgadele, põskedele ja kätele, võivad need olla seotud hüperkaltseemiaga.
Selle manifestatsiooni põhjus pole teada.
Seda seisundit soodustavad tegurid on järgmised:
- Ema diabeet;
- Sünnitusabi trauma;
- Vastsündinu hüpoksia
- Hüpotermia.
See taandub spontaanselt mõne kuu jooksul, jätmata arme.
Diagnoos tehakse arstliku läbivaatuse käigus.
Alati on vaja arstlikul läbivaatusel koguda infot beebi ja tema pere ajaloo kohta ning hinnata vastsündinu üldseisundit, pöörates tähelepanu ka muudele sümptomitele.
Ärge jätke tähelepanuta tõsiseid nakkushaigusi, millel võivad olla selle ilmingute rühmaga sarnased sümptomid.
Kahtlastel juhtudel tuleks suunata eriarsti juurde, kes peab mõnikord tegema spetsiifilisi uuringuid, nagu tsütoloogiline uuring, külviuuring või biopsia.
Ravi: mööduvad dermatoosid, nagu oleme öelnud, taanduvad iseenesest
Seetõttu aitab ravi ainult sümptomeid leevendada pehmendavate ja niisutavate kreemide, harva antibiootikumide või lokaalseks kasutamiseks mõeldud kortisooni (kreemid, salvid või losjoonid) kasutamisega.
Arst võib mõnel juhul sügeluse korral välja kirjutada antihistamiinikumid.
Oluline on ennetada tüsistusi nagu impetiigo ehk bakteriaalne infektsioon, mis on põhjustatud beebi nahaga kokkupuutumisel kratsimisest või raskete või villaste riiete kandmisest.
Loe ka:
Ekseem või külm dermatiit: siin on, mida teha
SkinNeutrAll®: nahka kahjustavate ja tuleohtlike ainete matt
Dermatoloogiline uuring muttide kontrollimiseks: millal seda teha
Allergiline kontaktdermatiit ja atoopiline dermatiit: erinevused