Astma: testid diagnoosimiseks ja raviks
Astma on väga levinud krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mida saab sobiva ravi järgimisega täielikult kontrolli alla saada
Kui tähelepanuta jäetakse, suureneb selle tõsidus ja see võib tõsiselt kahjustada mõjutatud patsiendi elukvaliteeti ning harvadel juhtudel võib see ebaõige ravi korral isegi lõppeda surmaga.
Astmaatilisel patsiendil tekib bronhide hüperaktiivsuse tõttu põletik, mis mõjutab normaalset hingamist ja põhjustab sümptomeid, mille hulka kuuluvad kuiv köha, pigistus- ja õhupuudus rinnus ning lämbumistunne.
Need sümptomid võivad olla erineva intensiivsusega, ulatudes kergesti taanduvatest sümptomitest kuni nendeni, mis kujutavad endast tõelist ohtu patsiendi elule.
Astma: mis seda põhjustab?
Astmaatiline reaktsioon on seotud bronhide ebanormaalse hüperreaktiivsuse reaktsiooniga allergeensetele, füüsilistele või immunoloogilistele stiimulitele: hingamiskriisi vallandamiseks võib piisata õietolmu sissehingamisest või niiskuse või keskkonna temperatuuri muutusest, näiteks väga intensiivsest parfüümist.
Eelkõige tuleb allergia arengust rääkides arvestada allergiamarsiga ehk allergia progresseerumisviisiga, mis hõlmab subjekti lapsepõlvest täiskasvanueani.
Tavaliselt tekivad allergiad lapseeas toidupiirkonnas ja muutuvad seejärel noorukieas silmanohuks ja hiljem astmaks.
Olenevalt juba esimeste sümptomite ilmnemisel rakendatud ravimeetoditest ja patsiendi elustiilist (nt eelsoodumus füüsilisele pingutusele või kokkupuude allergeenidega) on astma raskem või vähem raske.
Alati on oluline meeles pidada, et kuigi see on tavaline seisund, mida saab sageli raviga kontrolli all hoida, võib astma esineda raske astmana: raske haigusena, mille tagajärjeks on korduvad ohtlikud astmakriisid, hoolimata maksimaalsest inhalatsiooniravist ja vajadusest. pöörduda erakorralise meditsiini osakonda koheseks spetsialisti sekkumiseks.
Lisaks peavad rasket astmat põdevad patsiendid võtma süsteemseid kortikosteroide (tablette või süste): ravi, millel on palju kõrvaltoimeid, mis mõjutavad oluliselt elukvaliteeti ja põhjustavad muude haiguste, nagu diabeet, osteoporoos või hüpertensioon, tekkimist.
Astma diagnoosist uute bioloogiliste ravimitega ravideni
Astma diagnoosimiseks laseb allergiaarst patsiendile teha nii kontrolli, kus ta jälgib fonendoskoobi abil tema hingamist ja kuulab sümptomite kirjeldust, kui ka hingamisfunktsiooni testi, kasutades tavalist bronhodilatatsiooni. test või, kui ta seda vajalikuks peab, bronhokonstriktsiooni test metakoliiniga, samuti muud patsiendile spetsiifilised hingamisfunktsiooni testid.
Viimased astma ravimeetodid hõlmavad bioloogiliste ravimite kasutamist, mille toime ei hõlma immuunsüsteemi kui tervikut, vaid ainult põletiku vahendajaid, mis põhjustavad astmaatilist reaktsiooni.
Teraapia läbib täpselt määratletud kulgu, alustades haiglast ja jätkudes kodus, iseseisvalt.
Bioloogilistel ravimitel on minimaalsed kõrvalmõjud ja need kujutavad endast revolutsiooni, eriti raske astmaga patsientide jaoks: tänu nende toimele kipub astma normaliseeruma, võimaldades patsiendil kortikosteroidravi katkestada ja parandada oma elukvaliteeti, jätkates normaalset töö- ja sotsiaalset elu.
Loe ka:
Ravimite kõrvaltoimed: mis need on ja kuidas ravida kõrvaltoimeid
Esmaabi: 6 vajalikku eset teie ravimikapis
Allergia: antihistamiinikumid ja kortisoon, kuidas neid õigesti kasutada
Astma, haigus, mis võtab hinge kinni
Astma: sümptomitest diagnostiliste testideni
Raske astma: ravim osutub tõhusaks lastel, kes ei allu ravile