Hülgamissündroom (probleemid): põhjused, sümptomid, milleni see võib viia ja kuidas sellest üle saada
Hülgamissündroom (probleemid): mitu korda kannatasime lapsena kellegi puuduse pärast, võib-olla lahkus ema kodust tööle?
Paljud uuringud on näidanud, et sellised juhtumid võivad avaldada mõju ka täiskasvanueas, luues tellingud nn hülgamise sündroomiks.
Mis on hülgamise sündroom?
Hülgamissündroom viitab ebamugavatele tunnetele – lihtsast tüütusest ahastuse ja depressioonini –, mis on põhjustatud tõelisest hülgamisest, kiindumuse reetmisest või emotsionaalsetest puudujääkidest.
Jälgides suurepärast Jean Piaget – kelle raamatud tungivad mu koju tänu mu isale, kes on pedagoogikaprofessor –, võib kõik tuleneda millestki, mida ta nimetas „objekti püsivuseks”.
Laps mõistab juba väga varakult, et ta ei ole isemajandav ja sõltub kõiges (täiskasvanu) objektist, mis on nii olemas kui ka mitte. Teisisõnu, kui laps suudab tajuda ema kohalolekut, on ta rahunenud, sest ta on õppinud, et ta hoolitseb tema eest. Kui aga ema 'kaob' ehk liigub lapse tajust välja, siis tekib kriis, ahastus ja laps nutab, kuni kas ema rahustab teda või saab aru, et inimene jääb alles ka siis, kui ei näe ega kuule teda; ehk seni, kuni ta ületab ühe varase lapsepõlve faasi ja siseneb järgmisse.
Tõenäoliselt jääb see suur hirm mällu ja emotsioonid võivad ärgata ka täiskasvanuna, kui objekt, mille suhtes emotsionaalne sõltuvus on struktureeritud, "kaob".
Huvitav on meenutada, et selle sündroomi all võivad kannatada ka iseendale hüljatud eakad (ja praegusel majandus- ja sotsiaalse kriisi ajal kasvab nende arv hüppeliselt) ning ema-tüdrukud, kelle päritoluperekond on hüljanud.
Mis on hülgamise sündroomi põhjused?
Määravad põhjused on dramaatilised sündmused, nagu ühe vanema surm, vägivaldsed peretülid, hoolitsus, ema külm.
Kuid ka sündmused, mis on tegelikult normaalsed (kuid katsealuse poolt väga traumeerivad), võivad viia sündroomi sümptomiteni, nagu näiteks pisivenna sünd.
Sellised sündmused toovad kaasa kaks tingimust:
- enesekindluse mittetäielik ülesehitamine;
- enam-vähem teadlik veendumus, et ainult kohustusi ja probleeme teisele delegeerides saab hakkama, mis loob subjektis arusaama, et eluraskustest ülesaamisel on õige ja eelistatum sõltuda teistest.
Millised on hülgamise sündroomi sümptomid?
Selle sündroomi all kannatavatel lastel võivad esineda psühhomotoorsed viivitused, haigestumise kergus, abulia (võimetus otsuseid vastu võtta ja toiminguid sooritada), perioodilisi ärevus-, armukadedus- ja agressioonihoogusid.
Üldisemalt väljendub see sündroom emotsioonides ja käitumises, mis võib ulatuda lihtsast ebamugavusest kõige mustema meeleheiteni, osast endast ilmajäämise tundmiseni ja elamisrõõmu kaotamiseni: ilma teatud inimeseta, kes on ta hüljanud, võib katsealune teatab, et tema elul pole enam mõtet.
Milleni see võib viia?
Hülgamissündroom kutsub tavaliselt esile kolme tüüpi käitumist: konstruktiivne, ootuspärane või – halvimal juhul – hävitav (ise ja/või hetero); oleneb kuidas see avaldub.
Kõige raskematel juhtudel võib hülgamissündroom põhjustada depressiooni ja see võib kahjuks viia enesetapumõteteni ja enesetapuni.
Loe ka:
Euroopa elustamisnõukogu (ERC), 2021. aasta suunised: BLS - põhiline elutoetus
Uus epilepsia hoiatusseade võib päästa tuhandeid elusid
Krambihoogude ja epilepsia mõistmine
Esmaabi ja epilepsia: kuidas krambihoogu ära tunda ja patsienti aidata
Lapseea epilepsia: kuidas oma lapsega toime tulla?