Malaaria: levik, sümptomid ja ravi
Malaaria on nakkushaigus, mida põhjustavad perekonna Plasmodium algloomad, mis kanduvad inimestele edasi perekonda Anopheles kuuluvate sääskede hammustuse kaudu.
Inimese malaariat põhjustavad neli erinevat Plasmodium'i liiki: Plasmodium Falciparum, Plasmodium Vivax, Plasmodium Ovale ja Plasmodium Malariae.
Neist P. falciparum on eriti ohtlik, kuna see võib põhjustada fulminantseid infektsioone ja on resistentne tavaliste malaariavastaste ravimite suhtes.
P. falciparumi põhjustatud infektsioon võib lõppeda surmaga, eriti lastel, eakatel ja rasedatel naistel.
Malaaria on tohutu ülemaailmne terviseprobleem ning paljudes riikides haigestumuse ja suremuse peamine põhjus
See on eriti laialt levinud planeedi troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus see põhjustab aastas üle 300 miljoni nakatumise ja umbes miljoni surmajuhtumi.
Itaalias on see kadunud alates 1950. aastatest; meie riigis esinevad juhtumid on peamiselt tingitud malaariast mõjutatud riikidest naasnud turistide ja nendest riikidest pärit immigratsiooni tõttu.
Malaaria levik
Inimesele kandub nakkus edasi haiget inimest varem hammustanud emase anofeles-sääse hammustusega.
Parasiit paljuneb sääses ja oma hammustuse kaudu (mis ei põhjusta sügelust ega valu) nakatab uue peremehe.
Nii algab inkubatsiooniperiood, mille jooksul arenevad parasiidid inimese maksas täiesti asümptomaatiliselt.
Inkubatsiooniperiood võib olla lühike (7-14 päeva P. falciparum'i infektsiooni korral, 8-14 päeva P. vivaxi ja P. ovale'i korral ning 7-30 päeva P. malariae puhul) või võib kesta mitu kuud (nagu mõnede tüvede puhul P. vivax ja P. ovale).
Igal juhul õnnestub plasmoodiatel pärast seda perioodi immuunsüsteemist kõrvale hiilida ja jõuda verre, kus nad ründavad ja hävitavad punaseid vereliblesid, käivitades seega sümptomaatilise faasi.
Malaaria: millised on sümptomid
Malaaria sümptomid on varieeruvad ja sõltuvad paljudest teguritest, eelkõige nakatava plasmoodiumi liigist ja haige inimese üldisest tervislikust seisundist.
Tavaliselt avaldub haigus palaviku, külmavärinate, peavalu, hajusa higistamise, lihasvalu, aneemia, seedetrakti probleemide, oksendamine ja kõhuvalu.
Kõige raskematel juhtudel (põhjustab peamiselt P. falciparum) võib malaaria põhjustada krampe, kollatõbe, neerupuudulikkust, hingamispuudulikkust, hemorraagiat, teadvusehäireid ja koomat ning isegi lõppeda surmaga.
Malaaria rünnakud, mis on põhjustatud parasiitide sattumisest vereringesse, esinevad olenevalt parasiidi tüübist ligikaudu 48- või 72-tunniste intervallidega.
Tavaliselt kestavad need 8–12 tundi. Need algavad külmavärinatega, millele järgneb tugev palavik, iiveldus ja laialt levinud valu.
Malaariaepisood lõpeb tugeva higistamise faasiga, mille jooksul palavik taandub, kuid jätab haige väsinuks ja kurnatuks.
Malaaria diagnoosimine ja ravi
Kliiniline diagnoos põhineb patsiendi sümptomite jälgimisel.
Ainus viis malaaria lõplikuks diagnoosimiseks on aga laboratoorsete analüüside abil tuvastada parasiidi või selle komponentide olemasolu veres.
Otsest hemoskoopiat, st sõrmetorkega võetud veretilga otsest jälgimist mikroskoobi all, peetakse kuldstandardi meetodiks.
Uuring tuleb teha kas paksule veretilgale või õhukesele määrdumisele: esimene hõlbustab diagnoosimist eriti parasiitide vähesuse korral, teine aitab liigi kindlaks teha.
Malaaria nõuab väga varajast diagnoosimist ja ravi, kuid plasmoodiad on muutunud väga resistentseks peaaegu kõigi malaariavastaste ravimite, eriti klorokiini suhtes, mis on kõige odavam ja kõige laialdasemalt kasutatav malaariavastane ravim.
Seetõttu kasutatakse üha enam uusi ravimite kombinatsioone.
Eriti ettevaatlik tuleb olla malaariaga rasedate naiste ravimisel, eriti viimasel trimestril.
Patsiente, kes põevad rasket P. falciparum’i malaariat või kes ei saa võtta suukaudseid ravimeid, tuleb ravida pideva intravenoosse infusiooniga.
Parim võimalik ravi, eriti Plasmodium falciparum’i malaaria puhul, on artemisiniinil põhinev kombineeritud ravi (ACT).
Malaaria profülaktika
Oluline on meeles pidada, et täielikku kaitset pakkuv farmakoloogiline profülaktika puudub.
Kõikidel saadaolevatel ravimitel on erineva raskusastmega kõrvaltoimed, mis vähendavad taluvust ja järelikult ravist kinnipidamist.
Lisaks on malaariavastased ravimid mõnikord vastunäidustatud, eriti väikelastele ja rasedatele naistele, ning nende kombineerimine teiste ravimitega võib olla ebasoovitav.
Kasutatavate ravimite valikul tuleb arvesse võtta erinevaid plasmoodiumi liike ja eelkõige P. falciparumi (klorokviinile vastupidav) geograafilist levikut.
Kaitse sääskede eest on endiselt parim kaitse malaaria nakkuse vastu.
Siin on mõned näpunäited, kuidas vältida kokkupuudet sääsega Anopheles ja vältida selle hammustust
- magage ruumides, mille akendel on võrgud, või kasutage sääsevõrke, eelistatavalt insektitsiidiga immutatud;
- kanda riideid, mis ei jäta kehaosi katmata (pikkade varrukatega särgid, pikad püksid jne) ja eelistada heledat riietust (tumedad värvid meelitavad sääski);
- kandke nahale putukatõrjevahendeid (arvestades, et higi vähendab nende toimet) ja öösiti kasutage toas sääsetõrjespreid või putukamürkide dosaatoreid;
- võimalusel vältige öösel väljas käimist (kui sääsed tavaliselt hammustavad);
- vältige viibimist vee lähedal ja niisketes kohtades.
Loe ka:
Esimene malaariavaktsiin, mille on heaks kiitnud WHO
Malaaria, suured lootused Burkinabe vaktsiinilt: efektiivsus 77% juhtudest pärast katseid
Hädaolukord: Droonidega malaariapuhangute vastu võitlemine