ELi uus immigratsiooni- ning otsingu- ja päästepakt on mures humanitaarmõjude pärast
Mure uue lepingu humanitaarmõju pärast
ELi uue immigratsioonipakti sissejuhatus ja kontekst
Uus Euroopa Liidu sisserände- ja varjupaigapakt, milles hiljuti kokku lepiti, on selle pärast kriitikat ja muret tekitanud võimalikud tagajärjed migrantide, varjupaigataotlejate ja pagulaste õigustele. Vaatamata nende reformide väljakuulutamise võidukale retoorikale on Human Rights Watch kirjeldanud pakti kui katastroofi migrantidele ja varjupaigataotlejatele. Neid reforme, mille keskmes on heidutus, on kritiseeritud nii ebatõhususe kui ka kuritahtlikkuse pärast, mis muudab niigi keeruka ja julma süsteemi veelgi keerulisemaks.
Uue pakti vastuolulised üksikasjad ja mehhanismid
Pakti kavandatavad muudatused hõlmavad järgmist kiirendatud piiriprotseduuride kasutuselevõtt neile, kellel arvatakse olevat vähe võimalusi varjupaika saada. See võib hõlmata kinnipidamist ja nõuetele mittevastavate varjupaigamenetluste algatamist, mis jätavad üksikisikud ilma põhilistest kaitsemeetmetest, nagu õigusabi, ning hõlmata ka sõrmejälgede võtmist juba kuueaastastelt lastelt. Pakett sisaldab "kriisiregulatsioon“, mis võimaldaks EL-i riikidel teha erandeid põhiliste inimõigustega seotud kohustustest, liikudes varjupaigaõigusest keeldumise seadustamise poole.
Mõju otsingule ja päästele merel ning liikmesriikide kohustustele
ELi uus immigratsiooni- ja varjupaigapakt tekitab märkimisväärset muret seoses otsingute ja päästmine merel Vahemere piirkonnas. Vastavalt Euroopa Komisjoni Põhiõiguste Amet, on Vahemerel otsingu- ja päästevõimalused piiratud, 13-st valitsusväliste organisatsioonide laevast ja lennukist töötab vaid 21. Juriidilised ja haldustoimingud segavad sageli vabaühenduste tööd, piirates veelgi nende päästevõimekust. Sellel võivad olla rängad humanitaarsed tagajärjed, eriti nende jaoks, kes seal viibivad distress merel.
Kriitika ja tuleviku väljakutsed
Uus pakt koos ELi jõupingutustega vastutuse nihutamine naaberriikidele Näiteks Liibüa, Tuneesia, Türgi ja Egiptus, annab märku murettekitavast pöördest seoses inimõiguste, otsingu- ja päästetöödega merel ning liikvel olevate inimeste õigustega, mis on vastuolus ELi põhiväärtustega. Organisatsioonide reaktsioon meeldib Human Rights Watch soovitab, et selle asemel, et tegeleda ELi sageli ebaõnnestunud ebaseadusliku sisserände haldamisega, võib pakt olukorda halvendada, sundides ELi liikmesriike keelduma inimeste ümberpaigutamisest ning investeerima piiritaradesse, okastraadisse ja valvesse, mitte humanitaarmeetmetesse.