Karpaalkanali sündroomi sümptomatoloogia ja ravi
Karpaalkanali sündroom on patoloogia, mida iseloomustab kesknärvi kokkusurumine, kui see läbib karpaalkanalit.
Seisund esineb eriti naistel (suhe 6:1 võrreldes meestega) ja mõjutab enamasti domineerivat poolt, samas kui kahepoolne on enam kui 1/3 juhtudest.
Raseduse ajal omandab see sageli omapärase välimuse, kuna see kipub ilmnema umbes kolmandal raseduskuul ja seejärel taanduma 6.–7. kuu paiku.
Sageli taastub see hiljem või teiste raseduste ajal ja nõuab lõplikku sekkumist.
Mis põhjustab karpaalkanali sündroomi
Enamasti on sündroom idiopaatiline ehk ilma teatud vallandajata.
Tavaliselt tekib see siis, kui karpaalkanalis sisalduvate struktuuride maht suureneb (tavaliselt põletikuliste protsesside või koe imbibeerimise tõttu) või randmekanali mahu vähenemisel (traumad, luumurrud, reumaatilised protsessid).
Karpaalkanali sümptomid ja diagnoosimine
Tundub, et sündroom on tuttav ja seda võib seostada Dupuytreni tõvega.
Eristatakse subjektiivset ja objektiivset sümptomatoloogiat:
- Subjektiivsed: paresteesiad (kipitus), valulikud kiiritused, vasomotoorsed häired.
- Eesmärk: hüpotonotroofia, pöidla opositsiooni defitsiit, nahadüstroofiad, küünealuse düstroofiad (viimased on seisundid, milleni ei tohiks kunagi sattuda, kuna neid on raske varasemate seisundite juurde tagasi pöörduda).
Diagnoos hõlmab lisaks kliinikule ka elektromüograafia (EMG) läbiviimist ehk närvi keskmise juhtivuse kiiruse uuringut.
Mis on teraapia
Teraapia on kirurgiline.
Operatsioon seisneb randmeluu põiki sideme läbilõikamises, mis on anatoomiliselt karpaalkanali "katus".
Seda kõrget õnnestumisprotsenti tagavat operatsiooni saab teha klassikalise tehnikaga või endoskoopiliselt ehk fiiberoptika abil.
Nende kahe tehnika tulemustes pole erinevusi.
Tavaliselt eelistab üht või teist tehnikat kirurg, olenevalt oma kogemustest ja randme morfoloogiast.
Operatsioonijärgsel perioodil peab patsient järgima ligikaudu 6-7 päeva pikkust puhkeperioodi.
Käsi ei ole liikumatu.
Loe ka:
Randmemurd: kuidas seda ära tunda ja ravida
Fibromüalgia: diagnoosi tähtsus
Elektromüograafia (EMG), mida see hindab ja millal seda tehakse
Karpaalkanali sündroom: diagnoosimine ja ravi
Käte ja randme nikastused ja luumurrud: levinumad põhjused ja mida teha
Randmemurd: kips või operatsioon?
Randmete ja käte tsüstid: mida teada ja kuidas neid ravida