Presbüoopia: üle 45-aastastel inimestel hakkab olema raskusi nutitelefoni ekraanil sõnade ja piltide nägemisega või nad tunnevad vajadust liigutada loetav raamat või ajaleht endast eemale, et keskenduda tekstile.

See on presbüoopia, eale "tüüpiline" nägemishäire, mis võtab "lähedal" (see tähendab 30–40 sentimeetri kaugusel) ilmuvate piltide teravuse.

Aga mis juhtub meie silmadega pärast 40. eluaastat? Millised on häirekellad, mis ütlevad meile, kas meil on presbüoopia?

Ja millised võimalused on tänapäeval selle nägemisprobleemi lahendamiseks?

Presbüoopia: nägemise ja vanuse probleem

Mõiste "presbioopia" pärineb kreekakeelsetest sõnadest presbus (vana, austust väärt) ja opia (nägemine) ning viitab nägemishäirele, mis on täielikult vanusega seotud ja seega füsioloogiline.

Erinevalt sagedamini esinevatest refraktsioonidefektidest (lühinägelikkus, hüpermetroopia ja astigmatism), mis sõltuvad silma struktuuri ebanormaalsusest, põhjustab presbüoopiat silmasisese läätse, kristalse läätse, painduvuse kaotus.

Aastate jooksul kaotab selle läätse keskosa (tuum) vett, kõveneb ega suuda enam muuta oma kuju, et keskenduda lähedal või kaugel asuvatele objektidele.

Seejärel kaotab kristalliline lääts oma võime "mahutada", st säilitada selget vaadet erinevatel kaugustel asuvatele objektidele.

Presbüoopia korral on lähedale nägemine raskendatud.

Tuleb märkida, et presbüoobid kasutavad kahte erinevat kaugus- ja lähinägemise korrektsiooni.

Tegelikult on ka see kergelt lühinägelik, kes loeb ilma prillideta, presbüoopiline ehk ta kasutab prille kaugnägemiseks ja võtab need ära, kui vaatab umbes 30 sentimeetri kaugusel asuvaid objekte või kirjutab.

Presbüoopia häirekellad

Üle 45-aastane inimene märkab teatud raskusi mobiiltelefoni ekraanil piltide eristamisel, tunneb vajadust teksti lugemiseks raamatutest või ajalehtedest eemalduda ning tajub teatud silmade väsimust, eriti kõik tegevused, mida tehakse lähedalt.

Need kaebused kipuvad vanusega süvenema.

Harva võib presbüoopia tekkida juba 40. eluaastal.

Sellistel juhtudel soodustavad haigused, nagu diabeet, hulgiskleroos, südame-veresoonkonna haigused või ravimite, nagu diureetikumid, antihistamiinikumid ja antidepressandid, kasutamine probleemi kiiremat ilmnemist.

Silmauuring presbüoopia diagnoosimiseks

Presbüoopia on meile Emakese Looduse poolt antud kell, mis peaks julgustama kõiki silmaarsti külastama ja paljude jaoks on see elu esimene silmakontroll.

Spetsialist hindab mitte ainult sageli äärmiselt lihtsa korrigeeriva jõuga prillide korrektsiooniastet, vaid ka silma tervist.

Sellel läbivaatusel kontrollitakse spetsiaalselt kõige usaldusväärsema dioptri korrektsiooniga nägemisteravust, silmarõhku ja silmapõhja, mis on soovitatav eelkõige neile, kelle perekonnas on esinenud selliseid haigusi nagu glaukoom ja makulopaatia.

Nägemisteravuse, st silma võime objektidele õigesti fokusseerimise kontrollimiseks tehakse "klassikaline" nägemise mõõtmine tavaliselt oktotüübi tabeli abil.

See on juhatus koosnevad tavaliselt mitmes reas üksteise peale paigutatud erineva suurusega tähtedest.

Inimene vaatab tahvlit teatud kauguselt, kattes esmalt ühe silma, seejärel teise ja spetsialist kontrollib, kas tähed on õigesti loetud.

Presbüoopia korrigeerimine: prillid ja kontaktläätsed

Presbüoopiat korrigeeritakse üldjuhul prillide määramisega.

Korrektsiooniks sobivamate läätsede valiku teeb spetsialist, lähtudes inimese vanusest, probleemi tõsidusest ja võimalikest kaasnevatest refraktsioonidefektidest (lühinägelikkus, astigmatism ja hüpermetroopia).

Mõnel juhul võib kasutada multifokaalseid pehmeid kontaktläätsi, mis on eriti soovitatavad inimestele, kes on kontaktläätsi pikka aega kandnud, et parandada muid refraktsioonivigu.

Lisaks traditsioonilistele korrektsioonivahenditele, prillidele ja kontaktläätsedele, on alates 2005. aastast presbüoopia korrigeerimiseks kasutatud laser-refraktsioonioperatsiooni.

Kirurgilised võimalused presbüoopia korrigeerimiseks

Laserkirurgia võib olla tõhus lahendus presbüoopia korral, kuna see suurendab teravussügavust ja pakub seega head mugavust keskkauguse nägemisel (kaugus, millel tavaliselt on arvutiekraan) ning aitab lähinägemisel (raamatud, ajalehed ja nutitelefonid) hästi valgustatud keskkonnas.

See on eriti näidustatud juhul, kui presbüoopia on seotud muude refraktsioonihäiretega, nagu lühinägelikkus, astigmatism ja hüpermetroopia.

Laser-refraktiivkirurgia valdkonnas kasutatakse enim 2 tehnikat: eksimeerlaser (PRK tehnikaga) ja Femtolaser (Lasik tehnikaga).

Eksimerlaser (PRK tehnika)

Eksimeerlaser (PRK, PhotoRefractive-keratectomy) on maailmas kõige kogemustega ravimeetod (alates 1990. aastast).

See seisneb sarvkesta, silma esimese läätse, esipinna ümberkujundamises pärast pinnaepiteeli mehaanilist eemaldamist (deepitelisatsiooniprotseduur).

Murdumisdefekti korrigeerimiseks kujundatakse soovitud dioptrilise võimsusega "looduslik kontaktlääts" ja presbüoopilise korrektsiooni korral modelleeritakse sarvkesta esipinnale multifokaalne piirkond, mis aitab lähinägemisega patsienti.

Ainult laserkiire täpsus võimaldab eemaldada igast “punktist” (löögist) ühe mikroni (tuhandikmillimeetri) laigud sarvkesta kudedest.

Seetõttu on tegemist raviga, mille eeliseks on see, et see toimub sarvkesta pinnal, ilma et kirurg peaks silma manipuleerima ja seega ilma operatsioonisisese riskita.

See põhjustab 2-3 päeva jooksul pärast ravi mõningast valu.

Femtolaser (Lasik tehnikaga)

Lasik-tehnika hõlmab esialgset etappi, mille käigus femtolaser lõikab sarvkesta sagitaalselt.

Seejärel tõstab klapi kirurg, kes teise instrumendi, eksimerlaseriga, muudab sarvkesta kumerust, kaevates selle seestpoolt välja vastavalt nõutavatele raviparameetritele (nagu PRK puhul).

See meetod, nagu PRK, võimaldab korrigeerida mitte ainult presbüoopiat, vaid ka muid refraktsioonivigu, mis võivad esineda.

Femtolasik on eriti soovitatav kõrge murdumisvõimega defektide, eriti hüpermetroopia ja astigmatismi korrigeerimiseks.

FemtoLASIK tehnika on invasiivsem kui PRK, kuid pärast operatsiooni valutu.

Kui kristalne lääts muutub läbipaistmatuks ja tekib katarakt, võib alternatiivina laserrefraktiivkirurgiale kasutada katarakti operatsiooni koos silmasisese läätse või kunstliku kristalse läätse implanteerimisega presbüoopia korrigeerimiseks.

Need läätsed on akommodatiivsed ehk multifokaalsed ehk suudavad korraga teravustada silma nii lähedale kui ka kaugele. Need ei muutu läbipaistmatuks ja kestavad kogu elu.

See protseduur võimaldab samaaegselt korrigeerida seotud refraktsioonidefekte, nagu lühinägelikkus, astigmatism ja hüpermetroopia.

Tuleb märkida, et kõige sobivama operatsiooni peab kirurg hindama vanuse, sümptomite raskuse ja muude refraktsioonidefektide olemasolu alusel.

Loe ka:

Nägemine / lühinägelikkus, kõõrdsilmsus ja "laisk silm": esimene visiit juba 3-aastaselt, et hoolitseda oma lapse nägemise eest

Blefaroptoos: silmalaugude rippumisega tutvumine

Laisk silm: kuidas ära tunda ja ravida amblüoopiat?

Allikas:

GSD