Ukraina, vabatahtlikud Rumeenia piiril: "Valmistume pagulasteks"
Sõda Ukrainas: "Praegu on olukord Rumeenia põhjaosas rahulik, kuigi piiripolitsei on teatanud tavapärasest suuremast liikumisest ja umbes 100 auto saabumisest Venemaa rünnakute eest põgenevatest Ukraina kodanikest"
«Ühe piirilinna, Sighetul Marmatiei, võimud on asunud välja selgitama võimalike vastuvõtukeskuste asukohti.
Bukaresti valitsus on ka palunud valitsusvälistel organisatsioonidel leida koht riigi põgenikelaagrites majutatud inimestele, kellel on juba mingisugune kaitse.
Eesmärk on teha ruumi võimalikele saabujatele Ukrainast.
Maarjamaa sisserändajad ootavad Rumeenia piiril põgenevaid ukrainlasi
Sitar Marian Ionut, teadur ja ühingu Migrants in Maarures liige, mis asub Ukrainaga piirnevas Põhja-Rumeenia ringkonnas, täna koidikul alanud Venemaa sõjalise operatsiooni sündmuskohal.
Marian töötab Babes-Boli ülikoolis Cluj Napocas, kuid asub Baia Mares, 40 kilomeetri kaugusel piirist ja umbes 230 kilomeetri kaugusel Lääne-Ukraina pealinnast Lvivist – piirkonnast, mida täna samuti Venemaa pommid tabasid.
Seevastu Rumeenias on teadlase sõnul "NATO vägede liikumine, mis paneb meid hetkel rahulikult tundma".
Rahulikkus aga nördimust ei vähenda. "Ma poleks kunagi arvanud, et Euroopas midagi sellist juhtub," ütleb Marian.
«Töötasin kaheksa aastat varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses Somcuta Mare linnas, teises Maarjamaa rajooni linnas, ja kuulsin nii palju lugusid hävingust ja surmast, kuid arvasin alati, et see kõik on meist kaugel.
Seda võõristustunnet jagavad ka piirkonnas elavad pagulased, kes on pärit sellistest riikidest nagu Afganistan, Iraak või Süüria.
"Nad on šokeeritud," ütleb Marian: "Nad põgenesid sõjast räsitud aladelt turvalisust otsides, kuid nüüd on kõik muutunud."
Aktivisti sõnul valmistub Rumeenia võimalikuks Ukrainast põgenevate inimeste sissevooluks hoolimata sellest, et "Kiiev pole veel ametlikke taotlusi esitanud".
Marian, kes on ka Rumeenia rahvusliku pagulasnõukogu liige, selgitab, et Ida-Euroopa riigis "on kuus põgenikelaagrit, mis mahutavad kuni veidi rohkem kui 1150 inimest ja mis on praegu umbes viiendik mahutavusega. ”.
Bukaresti siseministeerium, kes haldab neid rajatisi, „on palunud valitsusvälistel organisatsioonidel leida majutust neile, kes on laagrites, kuid kes on juba saanud mingisuguse kaitse ja kes peaksid Rumeenia seaduste kohaselt sellest majutuskohast lahkuma. ”.
Rumeenia piiril on Marian veendunud, et "eesmärk on teha ruumi neile, kes võivad saabuda Ukrainast"
Sel põhjusel, jätkab teadlane, "peaminister Nicolae Ciuca on teatanud, et riik võib laiendada vastuvõtuvõrku kuni 5,000 inimeseni".
Rumeenia pagulasõiguste koalitsioon, mille liige Marian on ka teine võrgustik, on "korraldanud homseks koosoleku, et koostada tegevuskava juhuks, kui olukord halveneb", vahendab teadlane.
Praeguseks on Ukrainast pärit inimeste tugivõrgustik mitteametlik ja on tunnistajaks tihedatele sidemetele Rumeenia selle osa ja naaberriigi vahel.
"Paljudel ukrainlastel on siin sugulased ja nad võõrustavad neid," lisab Marian.
"Praegu pole põgenikelaagreid veel vaja: loodame, et olukord siin jääb samaks ja rahu saabub tagasi."
Loe ka:
Ukraina, Brošüür selle kohta, mida teha hädaolukorra või sõja korral: nõuanded kodanikele
Ukraina, naiste kursus, kuidas sõja ja hädaolukordade korral linnas ellu jääda
Ukraina, Punane Rist on mures tsiviilisikute saatuse pärast
Ukraina, Venemaa pommitabamuse haigla: neli surnut ja kümme haavatut. Kehtib sõjaseadus