Kevad saabub, allergiad tagasi: testid diagnoosimiseks ja raviks
Kevadel heade ilmadega allergiad taastuvad. Allergia sümptomid on kergesti äratuntavad nende esinemisviisi järgi ja me peame pöörama tähelepanu oma keha signaalidele: nii et kui allergia sümptomid ilmnevad alati samal ajal või samadel tingimustel, näiteks kokkupuutel lemmikloomaga või tolmune keskkond, siis peame olema sümptomitest teadlikud
Allergia: milliseid teste tuleks diagnoosimiseks teha?
Allergiate diagnoosimise protsess on üsna lihtne ja seda tehakse torketestiga, mis on tavaline küünarvarre pinnale tehtav uuring, millele asetatakse tilgad lahuseid, mis sisaldavad mitmeid inhaleeritavaid või toiduallergeene.
Seejärel ärritatakse nahka spetsiaalse instrumendiga kergelt ja kui ärrituse kohale ilmub väike vistrik, on märke reaktsioonist ühele või mitmele allergeenile.
See on üldise sõeluuringu põhiuuring.
Diagnostilises faasis allergiliste patsientide hingamisfunktsiooni mõõtmine on hädavajalik: astma, hingeldus ja kuiv köha on samuti allergilised sümptomid.
Jällegi on tegemist lihtsate ja mitteinvasiivsete uuringutega, mille käigus patsiendil palutakse mõnes aparaadis sooritada puhke- ja/või sundhingamise manöövreid.
Ligikaudu kolmandikul allergilise okuloriniidiga patsientidest on bronhide hüperreaktiivsuse test positiivne, mis viitab eelsoodumusele astma tekkeks ja on arstile kasulik teada.
Allergia: millised on ravimeetodid?
Kui allergiline patsient tunneb esimesi allergia tekkega kaasnevaid sümptomeid, on mõistlik proovida põletik koheselt välja lülitada, kasutades selleks spetsialisti määratud ravi.
Sageli kipuvad allergilised patsiendid liiga kergesti suukaudseid antihistamiine võtma, kuid need on kahtlemata kasulikud, kuid neil on ka kõrvaltoimeid ja spetsialistid ei pea neid silmahaiguste raviks kuldstandardiks.
Silmapõletikku põdedes on aga eelistatav kasutada antihistamiinikume silmatilku ja paikselt manustatavat kortikosteroidravi ning igapäevast ninadušši soolalahusega, mis puhastab limaskesta, mis siis ninaspreile paremini reageerib.
Antihistamiine tuleks kasutada hilisemas etapis, kui silmatilgad ja ninasprei ei suuda sümptomeid kontrollida.
Siiski on oluline mõista, et ravimid suudavad ainult sümptomeid kontrollida.
Ainus põhjuslik ravi, mis õpetab meie immuunsüsteemi sümptomite eest vastutavat allergeeni taluma, on allergeenispetsiifiline immunoteraapia, nn allergia vaktsiin, tipptasemel teraapia, mida saate ise kodus läbi viia. tilgad või tabletid, mille määrab spetsialist.
See teraapia mitte ainult ei vähenda juba olemasolevaid sümptomeid, vaid peatab ka allergilise marsruudi, mis viib elu jooksul uute allergiate tekkeni ning üha intensiivsemate ja raskemate sümptomiteni.
Üldiselt peaks allergiline inimene oma allergiaga toimetulemiseks järgima mõnda lihtsat reeglit, näiteks teadma, milliste allergeenide suhtes ta on tundlik, ja püüdma vältida kokkupuudet nii palju kui võimalik, näiteks tutvudes õietolmukalendritega, mis on kergesti kättesaadavad erinevatel allergiateemalistel veebilehtedel, mitte väljuda kodust õietolmu kõrgeima kontsentratsiooni ajal ega kasutada looduslikke vahendeid, sest allergeenid võidakse endale märkamatult sisse võtta.
Nagu eespool mainitud, tuleb allergiliste sümptomite ravis alati kokku leppida spetsialistiga.
Loe ka:
Ravimite kõrvaltoimed: mis need on ja kuidas ravida kõrvaltoimeid
Allergilise riniidi sümptomid ja abinõud
Allergiline konjunktiviit: põhjused, sümptomid ja ennetamine
Mis on ja kuidas lugeda allergiaplaastri testi
Allergia: uued ravimid ja personaalne ravi
Allergiline kontaktdermatiit ja atoopiline dermatiit: erinevused