Oksüuriaas on sooleinfektsioon, mille põhjustab valkjas värvusega uss oksüurion (Oxyuris vermicularis, Enterobius vermicularis), mille tuvastas esmakordselt 1758. aastal Rootsi loodusteadlane Linnaeus.

Täiskasvanud isased ulatuvad 2–5 mm pikkuseks, emased aga 9–11 mm.

Emasloomade ladestunud munad on mikroskoopilise suurusega.

Kõige vastuvõtlikumad oksüurinfektsioonile on lapsed, kes võivad mune alla neelata, pannes käed suhu.

LASTE TERVIS: LISATEAVE MEDICHILDIST, KÜLALDES PAARI HÄNDAPÄEVAL

Kuidas oksüuriaasi edastatakse

See parasitoos levib peamiselt ebahügieenilistes keskkondades, seega mitte ainult veepuuduse tõttu. Nakatumine toimub fekaal-suu kaudu.

Inimestel jõuab ussi (rikkuva ussi) muna kaksteistsõrmiksoolde ja vabastab seal embrüo; siin areneb uss täiskasvanuks ja jätkab oma teekonda soolestiku poole.

Selles faasis mängivad emasloomad otsustavat rolli, ladestades oma munad öö jooksul pärakuvoltidesse.

Just nende öiste liigutuste tagajärjel kogevad haiged sageli ebameeldivat sügelust.

Eriti lastel tekib infektsioon suu kaudu, näiteks pannes käed suhu pärast saastunud esemete, nagu mänguasjad, aluspesu või tualett-tarbed, puudutamist; või lihtsalt pärast põhja puudutamist, millele võib olla jäänud mõni roojajääk (nn eneseravi).

Seetõttu pole oluline mitte ainult õige intiimhügieen, vaid ka ümbritseva keskkonna kõrge hügieen.

Puu- või köögiviljade munadest põhjustatud nakatumine on haruldane.

Kuidas ma seda märkan?

Peamine sümptom on sügelus, eriti päraku piirkonnas.

Lastel on häirekell liigne sügelus, mida tuntakse eriti õhtul enne magamaminekut.

Tüdrukutel võib esineda ka häbeme- ja tupesügelus.

Seda sümptomatoloogiat seostatakse sageli käitumismuutustega, nagu liigne ärrituvus ja rahutus.

Muud sümptomid, mis ei ole haruldased, on

• kuseteede infektsioon
• allergilised reaktsioonid
• pimesoolepõletik
• seedetrakti häired (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine)
• neuroloogilise huvi häired (pearinglus, peavalu, kusepidamatus)

Infektsiooni diagnoositakse usside või munarakkude leidmisega väljaheites või päraku piirkonnas.

Seejärel läbib uuritav parasitoloogiline uuring, kandes pärakule läbipaistva liimiriba, mis eemaldatakse umbes tunni pärast ja jälgitakse mikroskoobi all.

Parasiit, kui see on olemas, jääb kleepriba külge.

Tihti tuleb raskesti tuvastatavate sümptomite esinemisel testi mitu korda korrata, sest parasiidid ei pruugi end kohe paljastada.

Mida teha oksüuriaasi korral?

Parasiidid on üldiselt ravimravi suhtes üsna vastupidavad, kuigi ravi manustatakse tsükliliselt (10-20 päeva pärast) suukaudselt.

Ainus strateegia nakkuse ennetamiseks ja sellest tulenevalt sellega toimetulekuks on õige profülaktika elementaarsete hügieenireeglite järgi.

Hea on meeles pidada mõningaid üldisi profülaktikareegleid, eriti kui tegemist on kõrge nakkusohuga piirkondades

• hoidke käed ja eriti küüned puhtad (usside munad võivad küünte alla settida)
• suguelundite põhjalik puhastamine
• ära ladesta väljaheiteid maapinnale
• ärge kasutage väetisena väljaheiteid
• läbima roojauuringud
• vältida kokkupuudet nakatunud inimestega.

Loe ka:

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Pinwormsi nakatumine: kuidas ravida enterobiaasi (oksüuriaasi) põdevat pediaatrilist patsienti

Parasitoloogia, mis on skistosoomia?

Salmonella tundmaõppimine: mis põhjustab salmonelloosi?

Antimikroobne resistentsus Euroopas - andmed näivad olevat ohtlikumad kui varem

Sooleviirus: mida süüa ja kuidas ravida gastroenteriiti

Toit ja lapsed, olge võõrutamisel ettevaatlik. Ja valige kvaliteetne toit: see on investeering tulevikku

Saastunud toiduinfektsioon: mis see on, ravi ja ravi

Allikas:

Pagine Mediche