Ostlemissundi märkide äratundmine: räägime oniomaaniast
Kompulsiivne ostlemine, kontrolli alt väljunud vajadus kulutada, osta, osta üha rohkem, nii palju, et mõnikord ei tea, mida oma olemasolevaga peale hakata
Seda tuntakse ka saksa psühhiaatri Emil Kraepelini poolt kasutusele võetud terminiga oniomaania. Kraepelin tuvastas koos Šveitsi psühhiaatri Eugen Bleuleriga esmakordselt oniomaaniaga seotud sümptomid 19. sajandi lõpus.
Eelkõige tegeles selle nähtusega Ameerika psühhiaater SL McElroy, kes pakkus välja järgmised diagnostilised kriteeriumid, et eristada inimesi, kes praktiseerivad ostlemist tavapärase tegevusena, nendest, kelle jaoks see omandab patoloogilised tunnused:
- vastupandamatuks, pealetükkivaks või mõttetuks kogetud mittekohanemisvõimeline ostuhuvi, impulss või käitumine; ostab sageli üle oma võimete mittevajalikke (või mittevajalikke) esemeid pikemaks ajaks, kui oli planeeritud;
- muretsemine, impulss või ostuakt põhjustab tugevat stressi, võtab aega, häirib oluliselt sotsiaalset ja tööalast toimimist või toob kaasa rahalisi probleeme (võlgnevus või pankrot);
- liigset ostmist ei esine ainult maania või hüpomaania perioodidel.
Rühm Bergeni ülikooli (Norra) psühholooge on koostöös teiste Ameerika ja Briti ülikoolidega püüdnud koostada soovituslike sümptomite loetelu ja tuvastanud seitse sümptomit, mida saab kasutada enesediagnostika tegemiseks sõltuvalt skoorist. .
Test, mida on kirjeldatud ajakirjas Frontiers in Psychology avaldatud artiklis.
Juhtinud uurija Cecilie Schou Andreassen märkis ka nende inimeste psühholoogilise profiili, kes kõige tõenäolisemalt sellesse lõksu langevad.
OSTLEMISSUNDI PÕHJUSED
See mõjutab peamiselt naisi.
Häire hakkab ilmnema hilises noorukieas ja varases täiskasvanueas ning taandub seejärel vanusega.
Naised, kes on kas väga ekstravertsed või keda mõjutavad ärevuse, depressiooni ja madala enesehinnanguga seotud probleemid.
Väidetavalt kalduvad esimesse gruppi kuuluvad naised kontrollimatult ostlema, et ühiskonnas uhkeldada, väljendada oma ekspansiivset isiksust ja soovivad sotsiaalselt rohkem arvestada.
Teise gruppi kuuluvad naised võidakse meelitada poeakende vahele ohjeldamatult ostlema, et end turgutada.
Kasutada "ostlemist" peaaegu ravimina ärevuse väljalülitamiseks. Mõnikord aga,“ märgib dr Andreassen, „ei ole need halva enesetunde sümptomid põhjus, vaid selle tagajärg, et poodides ei suudeta end kontrollida“.
Süü- ja häbitunne on sageli seotud sundkorras igasuguste esemete ostmisega, mis kõige sagedamini pannakse kõrvale või kingitakse või visatakse minema.
ONIOMANIA HOIATUSMÄRGID
- Mõeldes kogu aeg ostlemisele
- Ostmine meeleolu muutmiseks
- Ostmine nii palju, et ostlemine segab igapäevaste toimingute tegemist (nt kool või töö)
- Tundes vajadust aina rohkem osta, et saada sama rahulolu nagu varem
- Otsustate vähem osta, kuid ei saa seda teha
- Halb tunne, kui mingil põhjusel ei saa poodi minna
- Ostes nii palju, et seate oma heaolu ohtu
KOMPULSIIVNE ONLINE OSTMINE
Online-sõltuvus (Online shopping addiction) on üks Interneti-sõltuvustest, mis on välja töötatud Lavenia evolutsioonimudeli vaatlus-uuringu faasis.
Selles faasis kasutab inimene Internetti passiivselt, tutvudes selle sisuga ilma omapoolset panust andmata.
Internetis sundostlemissõltuvusega inimesed ei osta uue ostu mõnu pärast, vaid kogevad kasvavat pingeseisundit, mille käigus ostusoov muutub kontrollimatuks impulsiks.
Ostetakse igasuguseid esemeid, kuid väga sageli pannakse need kohe kõrvale või visatakse minema ning inimene kogeb sügavat süü- ja häbitunnet.
SL McElroy pakkus 1994. aastal välja 4 tunnust, mis eristavad inimesi, kes praktiseerivad veebipoode patoloogilise tegevusena:
- internetist ostmisega seotud muret, impulssi või käitumist peetakse vastupandamatuks, pealetükkivaks või mõttetuks;
- mittevajalike (või mittevajalike) asjade ostmine sageli üle oma võimaluste;
- internetist ostmisega seotud mure, impulss või tegu põhjustab stressi, häirib oluliselt sotsiaalset ja tööalast toimimist või toob kaasa rahalisi probleeme (võlgnevus või pankrot);
- liigset ostmist ei esine ainult maania või hüpomaania perioodidel (bipolaarse meeleoluhäire korral).
Internetis ostlemise sõltuvuse teket soodustavad mitmed elemendid:
- võimalus leida Internetist haruldasi ja ebatavalisi objekte;
- inimliku vahendamise kaotamine võrgu kaudu;
- krediitkaartide või alternatiivsete makseviiside (nt Paypal) kasutamine, mis hõlbustavad veebis ostlemist ja tugevdavad sundkäitumist;
- virtuaalsetel oksjonitel osalemise võimalus.
Prantsusmaal läbiviidud uuring (Duroy et al, 2014), milles osales Pariisi ülikoolide üliõpilaste valim, näitas, et kompulsiivset veebiostlemist võib defineerida kui tõelist käitumishäiret, mille spetsiifilised tunnused on kontrolli kaotamine, motivatsiooni muutus ning oluline mõju ajajuhtimisele ja rahandusele.
OSTLEMISSUNDI RAVIMINE
Kompulsiivset ostlemist saab lahendada psühhoteraapiaga, mille eesmärk on tuvastada selle aluseks olevad probleemid ja murda nõiaring inimese ja nende objektide ostmise vahel, millest nad sõltuvad.
Sobiva teraapia kavandamisel kompulsiivse ostuhäire korral tuleks arvesse võtta sugu ja potentsiaali psühhiaatria kaasuvad haigused (Nicoli de Mattos et al., 2016).
Osa uurijaid on määratlenud sunniviisina ja teised sõltuvusena, ja seda saab ravida uimastiteraapia, eneseabirühmades osalemise ja kognitiivse käitumisteraapiaga.
Oluline on konsulteerida spetsialistiga, et mõista, kas tema ostukäitumine kujutab endast patoloogiat või mitte (Lee & Mysyk, 2004).
Viimastel aastatel on tuvastatud uus häire, mida nimetatakse impulss-kompulsiivseks ostuhäireks (ICBD), mis on muul viisil määratlemata impulsikontrolli häire, mida iseloomustavad kompulsiivsed ajed ja käitumine (mittevajalike kaupade ostmine), isiklikud distress, sotsiaalse ja tööalase funktsioneerimise häired ning rahalised probleemid.
Kognitiiv-käitumuslikku ravi ja selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-sid) peetakse praegu selle esilekerkiva häire kõige tõhusamateks ravimeetoditeks (Dell'Osso et al., 2008).
Artikli kirjutas dr Letizia Ciabattoni
HÜVITISE KOHTA:
Trihhotillomaania ehk kompulsiivne harjumus juukseid ja juukseid välja tõmmata
Impulsi kontrolli häired: kleptomaania
Vahelduv plahvatusohtlik häire (IED): mis see on ja kuidas seda ravida
Allikad:
Schreiber L, Odlaug BL, Grant JE. Impulsikontrolli häired: kliiniliste tunnuste ja farmakoloogilise juhtimise uuendatud ülevaade., Front Psychiatry, 21. veebruar; 2:1, 2011
G.Lavenia, Internet e le sue dipendenze, Franco Angeli Editore, Milano 2012 ISBN 978-88-568-4809-0
- Lavenia, M. Marcucci, A. Di Ruggero – Quaderni di Psichiatria, Psicologia e Psicoterapia Nosto, Mediateca delle Marche, 2006
(EN) McElroy, SL, Keck, PE, Phillips, KA. Kleptomaania, kompulsiivne ostlemis- ja liigsöömishäire, Journal of Clinical Psychiatry, 1995, 56, 14–27
(EN) McElroy, SL, Keck, PE, Pope, HG jt. al. Kompulsiivne ostmine: aruanne 20 juhtumi kohta, Journal of Clinical Psychiatry, 1994, 55, 242-248
- Marino, E. Barozzi, C. Arrigone, Shopping Compulsivo: l'altra faccia dello shopping edizioni Odòn, 2013