Tegevusteraapia: viimastel aastatel kuuleme sellest üha sagedamini taastusravina, puude korral või füüsiliste või vaimsete haiguste või häirete all kannatavatel lastel või täiskasvanutel

Tegemist on tegevusteraapiaga, rehabilitatsioonidistsipliiniga, mis edendab tervist ja heaolu läbi elukutse ehk igapäevaste, käeliste ja meelelahutuslike tegevuste kasutamise, et parandada inimese füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid ja psühholoogilisi kohanemisvõimeid.

Mis on tegevusteraapia

Tegevusteraapia on rehabilitatsioonidistsipliin, mis, kasutades privilegeeritud meediumina igapäevaelu mitmeid tegevusi, kaasab individuaalse või rühma sekkumise kaudu inimest tervikuna, et parandada tema elukvaliteeti.

Ametite all mõeldakse iga inimese enda valitud, organiseeritud ja ellu viidud igapäevaelu tegevuste kogumit, mis on kultuurikonteksti jaoks tähendusrikas, eakohane ja mille on iga indiviid ise enda eest hoolitsemiseks ning kogukonna majandus- ja sotsiaalsesse ellu kaasaaitamiseks valinud.

Eelkõige jagunevad ametid tavaliselt kolmeks järgmiseks valdkonnaks

• enesehooldus: riietumine, söömine, pesemine jne;
• produktiivne tegevus: töö või kool;
• vaba aeg: sport, aiandus jne.

Tegevusteraapia ehk teisisõnu sekkub füüsiliste ja psüühiliste haiguste ja häiretega inimeste, olgu siis ajutise või püsiva puudega inimeste ennetusse, ravisse ja rehabilitatsiooni, kasutades väljendusrikkaid, esinduslikke käelisi, mängulisi, igapäevaelu tegevusi.

Nii kaasatakse patsiente aktiivselt rehabilitatsiooniprotsessi ning tegevusteraapia tulemused on mitmekesised ja kohandatud igale inimesele.

Tegevusteraapia, kohandatud rehabilitatsioonirada

Tegevusteraapia raames patsientidele pakutavad tegevused on hoolikalt valitud ja hinnatud vastavalt inimese vajadustele ja soovidele.

Lisaks sellised komponendid nagu:

• vanus;
• sotsiaalne kontekst;
• indiviidi haigus.

Tegevusterapeut hindab ja koostab patsiendi töövõimet jälgides ja analüüsides patsiendi rehabilitatsiooniprogrammi, et soodustada igapäevaelus osalemist, sekkudes ka elukeskkondadesse nagu kodu, kool või töökoht.

Igal patsiendil on lugude ja emotsioonide pagas, mida ta ravi ajal endaga kaasa toob, pagas, mida nad jagavad ja mis teda määratleb.

Tegevusteraapia kasutab seda pagasit kaotatud võimete taastamiseks või kompenseerimiseks.

Tegevusteraapia ennetab, ravib ja taastab

• arenguealised (sünnist kuni 18-aastased) isikud, kes kannatavad selliste seisundite all nagu tserebraalparalüüs või õpiraskused, tähelepanupuudulikkusega hüperaktiivsushäire ja autismispektri häired;
• eakad inimesed, et tagada iseseisvuse säilimine igapäevaelus ja ennetada riske.
• inimesed, kellel on neuroloogilised haigused, sealhulgas insult, peavigastus, hulgiskleroos ja Parkinsoni tõbi;
• inimesed, kellel on reumatoloogilised ja ortopeedilised haigused, sealhulgas artroos, reumatoidartriit ja luumurrud;
• inimesed koos psühhiaatria seisundid, sealhulgas skisofreenia, bipolaarne häire ja depressioon.

Kuidas tegevusteraapia töötab

Tegevusteraapia protsess, nagu juba mainitud, võtab arvesse indiviidi isiklikku ajalugu, ootusi, ameteid, rutiine, perekonna ajalugu ning praeguseid sotsiaalseid ja elutingimusi.

Kogu see teave kogutakse intervjuu ja esmase hindamise kaudu.

Esialgse hindamise eesmärk on tuvastada isiku piirangud ja jääkvõimed järgmiste meetodite abil:

• standardiseeritud testid
• individuaalsed intervjuud;
• indiviidi soorituse jälgimine tema igapäevaelu kontekstis.

Nende hindamiste tulemused võimaldavad koostada lühi-, kesk- ja pikaajalisi eesmärke, mis on sõnastatud vastavalt isiku huvidele.

Eesmärkide määratlemise järgselt koostatakse sekkumisplaan, mille kaudu tegevusterapeut selgitab välja iga inimese jaoks sobivaimad strateegiad, et saavutada võimalikult suur autonoomia igapäevaelus ja töös ning tegeleb arhitektuursete barjääride kõrvaldamisega. indiviidi elukeskkond.

Tegevusterapeut hindab kogu sekkumise kestel pidevalt muutusi, et jälgida eesmärkide saavutamist kuni rehabilitatsiooniprotsessi lõpuni.

Loe ka:

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Vertigoossete patsientide vestibulaarne rehabilitatsioon

Peavalud ja peapööritus: see võib olla vestibulaarne migreen

Migreen ja pingetüüpi peavalu: kuidas neil vahet teha?

Esmaabi: pearingluse põhjuste eristamine, sellega seotud patoloogiate tundmine

Emakakaela pearinglus: kuidas seda 7 harjutusega maha rahustada

Tasakaaluhäired ja peapööritussündroom: ravime neid funktsionaalse vestibulaarse taastusraviga

Allikas:

GSD