Diabeet: sport aitab kontrollida veresuhkru taset
Kui me täna räägime diabeedist, siis me räägime haigusest, mille esinemissagedus Itaalias ja kogu maailmas pidevalt suureneb
Piisab, kui öelda, et meie riigis kannatab diabeet umbes 5.3% elanikkonnast.
Diabeedi riskifaktoriteks on ka selliste patoloogiate, nagu rasvumine ja metaboolne sündroom, paralleelne kasv, mis on põhjustatud ebaõigest eluviisist, mida iseloomustavad istuvus ja vale toitumine.
Seevastu aktiivne elu on hädavajalik nii diabeedi ennetamiseks kui ka diabeedihaigete ravi toetamiseks.
Regulaarne treenimine kooskõlas terviseseisundiga on hädavajalik, sest see aitab hoida kehakaalu kontrolli all, alandada veresuhkrut ja vererõhku ning tõsta insuliinitundlikkust ja HDL-kolesterooli ehk nn head kolesterooli.
Lisaks sihipärasele treeningule on kasulik muuta oma igapäevaseid harjumusi, näiteks harjudes rohkem kõndima või jalgrattaga sõitma või valima lifti asemel trepi.
Mis on diabeet
Suhkurtõbi on haigus, mida iseloomustab veresuhkru taseme tõus.
Kui patsiendil on vere glükoosisisaldust stabiilsena hoidva kõhunäärme toodetava hormooni insuliini toime häire, tekib diabeet.
Seda võib olla kahte tüüpi: 1. tüüpi diabeet, haruldasem ja väga raske vorm, mis on seotud insuliini täieliku puudumisega autoantikehade toime tõttu, ja 2. tüüpi diabeet, mis mõjutab ligikaudu 90% diabeedihaigetest.
2. tüüpi diabeeti põhjustab üldjuhul insuliiniresistentsus ehk insuliini toimevõime vähenemine, mis toob kaasa glükoosi tootmise suurenemise maksas ja samal ajal ka lihaste väiksema glükoositarbimise.
Kui 1. tüüpi diabeeti ei ole võimalik vältida, on olukord teistsugune, kui tegemist on 2. tüüpi diabeediga.
Sel juhul mängib elustiil ennetustöös üliolulist rolli: tasakaalustatud toitumine ja harjumuspärane kehaline aktiivsus aitavad vähendada vere glükoosisisaldust.
Diabeet: ravi, veresuhkru kontroll ja elustiil
Kui diabeet jäetakse tähelepanuta, võib see põhjustada kardiovaskulaarsüsteemi, neere, silmi ja närve mõjutavate tüsistuste teket, mis võib tõsiselt mõjutada elukvaliteeti.
Diabeedihaige peab seetõttu järgima tervislikke eluviise ja tasakaalustatud toitumist ning järgima täpselt ravimeetodeid, mis hõlmavad veresuhkru taset normaliseerivaid ravimeid ja vajadusel ravimeid haiguse muude tüsistuste ohjamiseks.
Selle patoloogia optimaalseks raviks võivad diabeedispetsialisti toetada teised spetsialistid, nagu dietoloog, kardioloog, nefroloog, neuroloog ja silmaarst.
Lõpuks on diabeedi ravis fundamentaalse tähtsusega element veresuhkru enesekontroll, mida võib olenevalt diabeedi tüübist ja raskusastmest teha paarkümmend korda aastas või isegi iga päev.
Diabeedi diagnoos muudab seetõttu haige elukorraldust.
Seda ei tohiks aga mõista nii, et diabeedihaiged ei saa elada normaalset elu või peavad järgima eriti piiravat dieeti.
Tegelikult võivad diabeetikud süüa kõike ja spetsialist määrab, milliseid toite tuleks süüa mõõdukalt ja väikestes kogustes; üldiselt on hea vältida liigseid süsivesikuid (riis, maiustused) ja rasvu (praetud toidud, punane liha) ning eelistada köögi- ja puuvilju õiges koguses.
Diabeet: kehalise aktiivsuse eelised
Füüsiline aktiivsus, nagu oleme öelnud, aitab samuti kaasa diabeedi kontrolli all hoidmisele.
Sport parandab tegelikult insuliinitundlikkust ja seega ka patsiendi metaboolseid parameetreid.
Vaatamata liikumise tähtsusele haiguse ravis ei ole andmed julgustavad: vaid 20% diabeetikutest tegeleb regulaarselt spordiga.
Ilmselgelt tuleks sporti teha kokkuleppel arstiga ja vastavalt füüsilisele vormile, kuid püüda elada võimalikult aktiivset elu.
Diabeet: millist spordiala teha?
Kes ei ole võimeline sportima, võib alustada mõõduka treeninguga: näiteks kõndimine ka ilma liigse pingutuseta on suurepärane tegevus, mida tuleks teha viis korda nädalas umbes 30 minutit päevas.
Diabeetikud võivad proovida ka intervalltreeningut, st vahelduvat aeglast ja kiiret kõndimist: treeningliiki, mis aitab kontrollida veresuhkrut ja on kasulik südame-veresoonkonna süsteemile.
Kasulik on ka venitamine, kuna see aitab parandada lihaste paindlikkust ja tõsta sooritusvõimet.
Üldiselt on aeroobsed tegevused, nagu kõndimine, jooga, pilates või rattasõit, samuti see, mis on peaaegu kõigile teostatav, ka see, mis ainevahetusele kõige rohkem kasu toob.
Seevastu kepikõnd, mis hõlmab matkakeppide kasutamist, sobib neile, kes suudavad intensiivsemalt liikuda.
See aktiveerib käte ja torso lihaseid ning tõuge suurendab ka energiakulu, soodustades kehakaalu langust ja treenides kardiorespiratoorset võimekust.
Igal juhul saavad vormisolijad nüüd pühenduda enda valitud spordialale ja isegi spordialadele, mida kunagi peeti diabeetikutele keelatud (nt mägironimine, langevarjuhüpe, sukeldumine): tänu uutele juhtimistehnoloogiatele veresuhkru reguleerimine on lihtsam ja täpsem ning hüpoglükeemia ennetamine ja seega teadvusekaotuse ohu vähendamine, kui see võib olla eriti ohtlik, on palju lihtsam kui varem.
Loe ka:
2. tüüpi diabeet: uued ravimid isikupärastatud ravimeetodiks
Diabeedi dieet: 3 valemüüti, mida kummutada
Pediaatria, diabeetiline ketoatsidoos: hiljutine PECARNi uuring heidab seisundile uut valgust
Ortopeedia: mis on haamervarvas?
Õõnes jalg: mis see on ja kuidas seda ära tunda
Kutsehaigused (ja mittekutsehaigused): lööklained plantaarse fastsiidi raviks
Lamedad jalad lastel: kuidas neid ära tunda ja mida sellega teha
Veenilaiendid: milleks on elastsed kompressioonsukad?
Suhkurtõbi: diabeetilise jala sümptomid, põhjused ja tähtsus
Diabeetiline jalg: sümptomid, ravi ja ennetamine
Makroangiopaatia: diabeedi tüsistus