Talv, olge D-vitamiini vaeguse eest
Talvel võib päikese käes viibimise piiratud arv põhjustada mõningaid terviseprobleeme, mis on sageli seotud D-vitamiini puudusega
D-vitamiin mängib olulist rolli mitmes protsessis: tugevdab luid, hoiab südant ja kilpnääret tervena ning vähendab põletikke. Selle puudusel on mitu põhjust, uurige, kuidas neid avastada ja kuidas sekkuda.
MIS ON D-VITAMIINI PUUDUS?
D-vitamiini vaegus ehk D-hüpovitaminoos tekib siis, kui vere tase organismis on alla 30 ng/l.
D-vitamiin, tuntud ka kui päikesepaiste vitamiin, esineb inimkehas kahel kujul: D2-vitamiini (ergokaltsiferool) kujul, mis saadakse toiduga, ja D3-vitamiini (kolekaltsiferool), hormooni, mida organism sünteesib nahas kokkupuutel ultraviolettkiired B (UVB).
See on enim tuntud oma toime poolest kaltsiumi ja fosfori imendumisel, kuid mängib olulist rolli ka teistes ainevahetusprotsessides.
Tegelikult on D-vitamiin lisaks luude tugevdamisele oluline ka südame-veresoonkonna tervise säilitamiseks, vähirakkude kasvu vähendamiseks, nakkuste kontrolli all hoidmiseks ja põletike vähendamiseks ning kilpnäärme talitluseks.
MILLISED ON D-VITAMIINI PUUDUSE SÜMPTOMID?
D-vitamiini vaegus on asümptomaatiline ja avaldub alles siis, kui puudus on väga tõsine.
Sümptomid on:
- luu valu
- liigesevalu;
- lihasvalu;
- lihasnõrkus;
- rabedad luud.
Lisaks võib see avalduda ka neuroloogiliste sümptomitega, nagu tahtmatud lihaskontraktsioonid (lihaste fastsikulatsioonihäired), segasusseisundid, raskused selgel mõtlemisel, korduv väsimus, ärevus ja unehäired.
MIS ON D-VITAMIINI PUUDUSE TAGAJÄRJED?
Arvestades selle rolli luude tervise säilitamisel, hõlmavad hüpovitaminoosi D tagajärjed luu ainevahetusega seotud haigusi, nagu rahhiit, osteomalaatsia ja osteoporoos.
D-vitamiini puudus võib soodustada ka parodontiiti, hambahaigust, mida tuntakse ka püorröana ja mis on põhjustatud lõualuude nõrgenemisest.
D-vitamiini puudus näib olevat seotud ka paljude teiste haigusseisunditega, sealhulgas diabeedi, hüpertensiooni, vähi, neuroloogiliste haiguste (nt hulgiskleroos) ja reumaatiliste haigustega (nt. fibromüalgia).
Uuringud on näidanud ka seost D-vitamiini vaeguse ja nahahaiguste, nagu sügelus, nõgestõbi ja toiduallergia, vahel.
Lõpuks, kui raseduse ajal tekib D-vitamiini puudus, on ka lootel selle vitamiini tase vähenenud.
KUIDAS DIAGNOOS TEHAtakse?
D-vitamiini vaeguse diagnoosimiseks tehakse 25-OH-D (25-hüdroksükaltsiferool või kaltsidiool) testimine – D-vitamiini vorm veres ringleb.
See test tehakse vereprooviga.
MIS ON HÜPOVITAMINOOSI D PÕHJUSED?
D-vitamiini vaegus võib olla tingitud mitmest põhjusest: ebapiisav toidukogus või suurenenud vajadus, halvenenud imendumine soolestikust, ebapiisav kokkupuude päikesega (eriti UVB-kiirtega) või liigne päikesekaitsetoodete kasutamine, vähenenud füüsiline aktiivsus väljas, tume nahk, elamine kaugemal ekvaator.
Lisaks võib D-vitamiini vaegus sõltuda teguritest, mis takistavad selle muutumist organismis aktiivseks vormiks, nagu neeru- ja maksahaigused või selliste ravimite tarbimine nagu kolesteroolitaset alandavad ained, epilepsiavastased ravimid, glükokortikoidid (steroidhormoonid), seenevastased ained. ja HIV-ravimid.
MIS ON RISKITEGURID?
D-vitamiini vaeguse levinumad riskitegurid on: sigarettide suitsetamine, kõrge vanus, ülekaalulisus, imetamine (rinnapiim on halb D-vitamiini allikas), Crohni tõbi, tsöliaakia, maovähendus, neeru- ja maksapuudulikkus.
Lisaks on D-vitamiini puudusele vastuvõtlikumad osteoporoosi, hüperparatüreoidismi (paratüreoidhormooni liigsest sisaldusest põhjustatud haigus) ja lümfoomide all kannatajad, samuti granulomatoossete haiguste all kannatavad patsiendid (st mida iseloomustab granuloomide, põletikuliste moodustiste, erinevad organid), nagu sarkoidoos, tuberkuloos ja histoplasmoos.
TOITUMINE JA D-VITAMIIN
D-vitamiini vaeguse ravimeetodid varieeruvad sõltuvalt vaeguse põhjusest ja raskusastmest.
Näiteks kui põhjuseks on ebapiisav tarbimine toiduga, määratakse sobiv toitumisrežiim.
D-vitamiini rikkad toidud on kalamaksaõli ja kalaõlid üldiselt, piim ja või, munakollane, kala (eriti lõhe, forell, heeringas, mõõkkala, angerjas, makrell, tuunikala, karpkala) ja puravikud.
Kaubanduslikult on saadaval ka D-vitamiiniga rikastatud toiduained, nagu piim ja jogurt, margariin, sojapiim ja hommikuhelbed.
Sageli soovitatakse D-vitamiini manustada spetsiaalsete toidulisandite või ravimite kaudu.
Oluline on järgida oma arsti juhiseid, sest liiga palju D-vitamiini võtmine võib olla ohtlik ja sellel on kahjulikud kõrvalmõjud, eriti neerudele ja südamele.
Oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja vaimne segadus võivad olla D-vitamiini mürgistuse sümptomid.
HÜPOVITAMINOOSI D ENNETAMINE?
Tavaliselt tagab päikesekiirguse käes viibimine ilma päikesekaitsekreemita vähemalt 15 minutit päevas (naha tervise kaitsmiseks vältides keskpäevast päeva) D-vitamiini tootmise 80–90% päevasest vajadusest.
Kui inimene ei saa pikema aja jooksul piisavalt ultraviolettkiirgust, eriti UVB-kiirgust, ja toiduga ei saada piisavalt D-vitamiini, võib olla kasulik kasutada spetsiaalseid toidulisandeid või rikastatud toite.
Loe ka
D-vitamiin, mis see on ja milliseid funktsioone see inimkehas täidab
Pediaatria / Korduv palavik: räägime autopõletikulistest haigustest
Miks vastsündinu vajab K-vitamiini süsti
Aneemia, vitamiinipuudus põhjuste hulgas
Tsöliaakia sümptomid: millal pöörduda arsti poole?
Suurenenud ESR: mida ütleb meile patsiendi erütrotsüütide settimise kiiruse tõus?
Füüsiline ja vaimne tervis: mis on stressiga seotud probleemid?
Stress ja kaastunne: milline seos?
Söömishäired: korrelatsioon stressi ja rasvumise vahel
Kas stress võib põhjustada peptilise haavandi?
Järelevalve tähtsus sotsiaal- ja tervishoiutöötajate jaoks
Erakorralise õenduse meeskonna stressifaktorid ja toimetulekustrateegiad