Mis vahe on ärevusel ja depressioonil: uurime nende kahe laialt levinud vaimse häire kohta

Ärevus ja depressioon on Austraalias kaks kõige levinumat psüühikahäiret. Uurime nende kahe seisundi mõju, samuti nende põhjuseid, sümptomeid ja ravivõimalusi

Ärevus ja depressioon: mis on seos?

Ärevus või depressioon on normaalsed emotsioonid, mida kogeda pärast kõrge riskiga või häirivat olukorda.

Nende puhul on suur tõenäosus, et teid või teie tuttavat mõjutavad ärevus ja depressioon – mida sageli kogevad noorukid ja täiskasvanud.

Ärevus ja depressioon on tõsised vaimse tervise seisundid, mis võivad mõjutada igapäevast rutiini ja üldist elukvaliteeti

Kuigi mõned nende põhjused, sümptomid ja ravi võivad kattuda, on nende kahe vahel olulisi erinevusi.

Mis on depressioon

Depressioon on raske depressiivse häire tüüp, mis mõjutab negatiivselt inimese tundeid, mõtteviisi ja käitumist.

See seisund põhjustab kurbust või huvi kaotamist asjade või tegevuste vastu, mida varem nautisite.

Selle tagajärjeks on ka füüsilised ja emotsionaalsed sümptomid, mis vähendavad kodus ja tööl tegutsemise võimet.

Enamik inimesi kogeb selle negatiivseid sümptomeid mingil eluperioodil ja see võib ilmneda igas vanuses.

Depressiooni all kannatavate inimeste keskmine vanus on teismeeas kuni 20. eluaastate keskpaigani.

Samuti esineb seda sagedamini naistel kui meestel.

Mis on ärevus

Ärevus on mitmekordne psüühiline ja füsioloogiline nähtus, mis hõlmab inimese hirmu tegeliku olukorra ees või muret tulevaste sündmuste pärast.

See on normaalne reaktsioon stressile, mis võib teatud olukordades olla kasulik.

"Hirm" ja "mure" hoiatavad meid ohtude eest ning sunnib valmistuma ja tähelepanu pöörama.

Siiski on oluline teada erinevust ärevushäire ja normaalse ärevuse ja hirmu vahel.

Varaste sümptomite äratundmine aitab enamikul ärevushäiretega inimestel elada normaalset ja produktiivset elu.

Ärevuse ja depressiooni märgid ja sümptomid

Kuigi ärevusel ja depressioonil on sarnasusi, on erinevad sümptomid või need, mida nad nimetavad "vaimseteks markeriteks".

Ärevuse sümptomid

  • Pidev muretsemine vahetute või tulevaste sündmuste pärast
  • Kontrollimatud mõtted, mis on sageli negatiivsed
  • Mõeldes tajutava ohu tõttu alati surmale
  • Pidevalt oodata ohtlikke tagajärgi

Depressiooni sümptomid

  • Madal või masendunud meeleolu
  • Huvi puudumine kunagiste tegevuste vastu
  • Söögiisu järsk tõus või langus
  • Unetus või hüpersomnia
  • Aeglased liigutused või energiapuudus
  • Keskendumise puudumine või keskendumisraskused
  • Enesetapumõtted või -käitumine
  • Lootuse puudumine enda, teiste ja maailma suhtes
  • Süü või väärtusetuse tunne
  • Mõelge surmale (või püsivale veendumusele, et elu pole elamist väärt)

Rääkige vaimse tervise spetsialistiga

Kui teil tekivad ärevuse ja depressiooni sümptomid, on tõenäoline, et arst või vaimse tervise spetsialist soovitab ravimeid või ravi.

Jälgige sümptomeid ja kirjutage need päevikusse, et aidata diagnoosimisel.

Jagage oma tundeid ja küsige professionaalset nõu.

See selgitab teie seisundit ja aitab teil mõista ravivõimalusi ning hallata sümptomeid.

Järeldus

Ärevus ja depressioon on vaimsed häired, mis võivad juhtuda igaühega, sõltumata vanusest, soost ja muudest ühiskondlikest teguritest.

Kuigi neil kahel tingimusel on sarnasusi, on oluline teada vaimseid markereid, et neid üksteisest eristada.

On normaalne, et teil on aeg-ajalt ärevust või depressiooni.

Kui aga need tunded ei kao ja hakkavad igapäevast elu segama, võite kannatada ärevuse või depressiooni käes.

Kõige tähtsam on teada, et need mõlemad olukorrad on ravitavad.

Ärge kunagi kõhelge abi otsimast vaimse tervise spetsialistilt või oma lähedastelt.

See aitab teil olla kursis oma seisundiga ning olla õigel teel terve vaimu ja keha suunas.

Loe ka:

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Häirimine esimeste vastajate seas: kuidas juhtida süütunnet?

Ajaline ja ruumiline desorientatsioon: mida see tähendab ja milliste patoloogiatega see on seotud

Paanikahoog ja selle omadused

Patoloogiline ärevus ja paanikahood: tavaline häire

Paanikahooga patsient: kuidas paanikahoogudega toime tulla?

Paanikahoog: mis see on ja millised on sümptomid

Vaimse tervise probleemidega patsiendi päästmine: ALGEE protokoll

Miks saada vaimse tervise esmaabiandjaks: avastage see kujund anglosaksi maailmast

Ärevus: närvilisus, mure või rahutus

Tuletõrjujad / püromaania ja kinnisidee tulega: selle häirega inimeste profiil ja diagnoos

Vahelduv plahvatusohtlik häire (IED): mis see on ja kuidas seda ravida

Vaimsete häirete ravi Itaalias: mis on ASOd ja põhivõrguettevõtjad ning kuidas reageerivad?

ALGEE: Vaimse tervise esmaabi avastamine koos

Vaimse tervise probleemidega patsiendi päästmine: ALGEE protokoll

Põhiline psühholoogiline tugi (BPS) paanikahoogude ja ägeda ärevuse korral

Depressiivsete sümptomite tõsidus aja jooksul võib aidata ennustada insuldi riski

Ärevus, millal muutub normaalne reaktsioon stressile patoloogiliseks?

Generaliseerunud ärevushäire: sümptomid, diagnoos ja ravi

Allikas:

Esmaabi Brisbane

Teid võib huvitada ka