Nabanöör: mis see on, milleks see on, mida see sisaldab?
Nabanöör, mida nimetatakse ka nabanööriks, on anatoomiline moodustis, mis ühendab loote platsentaga
Tegemist on heitlehise ehk ajutise kanaliga, mis sisaldab platsentat ja loodet ühendavaid veresooni, võimaldades viimasel ellu jääda.
Inglise keeles nimetatakse nabanööri 'naba string', 'birth cord' või 'funiculus umbilicalis'.
Nabanööri anatoomilised omadused
Raseduse viimases staadiumis on nabanöör umbes 50–60 cm pikk ja 2 cm lai ning selle pikitelje ümber on umbes viisteist keerist.
See on pärlmuttervärvi, välimuselt "väänatud", katsudes sile, läikiv, pooljäik, painduv ja väga tugev, talub rohkem kui 5 kg raskust.
Selle pind paljastab sees olevad naba veresooned.
Tavaliselt sisestatakse see platsenta keskele, kuid mõnikord on see ekstsentriline või sisestatakse see servale, konfigureerides olukorra, mida nimetatakse reketiks.
Samuti on võimalik, et see sisestatakse munasarjade membraanidele, joostes nendest lühikese vahemaa enne platsentasse jõudmist (velamentne sisestamine).
Nabanöör hakkab moodustuma viiendal rasedusnädalal, asendades funktsionaalselt munakollase, mis tagas toitainevarud embrüo arengu varases staadiumis enne nööri teket.
Mida nabanöör sisaldab?
Nabanöör sisaldab kolme nabanööri veresoont: ühte nabaveeni ja kahte nabaarterit (see on selgelt nähtav selle artikli ülaosas oleval fotol).
Kolm nabasoont on sukeldatud želatiinsesse ainesse nimega Whartoni tarretis, mis koosneb küpsest limaskestast sidekoest, mis on jaotunud ebakorrapäraselt ja võib tekitada konkremente, mida nimetatakse valesõlmedeks, kuna need võivad jätta sõlme mulje.
Nendel sõlmedel pole patofüsioloogilist rolli.
Mõnikord moodustuvad ka tõelised sõlmed (umbes 1% sündidest), mis on harva surmavad, sest Whartoni tarretis takistab tavaliselt veresoonte täielikku ummistumist.
Milleks on nabanöör?
Nabanöör ühendab platsentat lootega, võimaldades lootel ellu jääda, võimaldades gaaside ja muude ainete ülekandumist ema ja loote vahel, ilma et kahe organismi vere vahel toimuks otsene vahetus: nn platsenta. barjäär" takistab seega paljude tulevase ema veres leiduvate kahjulike ainete läbimist, kuigi mõned võivad sellest siiski üle minna ja lootele kahjustada, mistõttu ei saa rase naine uimasteid, alkoholi ja muid aineid kergekäeliselt võtta.
Gaaside ja ainete läbimine veres kulgeb platsenta ja loote vahel läbi kolme veresoone:
- nabaveen kannab hapnikurikast ja toitaineterikast verd platsentast lootele;
- kaks nabaarterit kannavad kataboliite lootelt platsentasse.
Tuletame lugejale meelde, et süsteemses vereringes, vastupidi, veenid kannavad hapnikuta verd ja arterid hapnikuga küllastunud verd.
Kolm veresoont sisenevad nabanööri kaudu loote kõhtu
Kõhu sees:
- nabaveen jätkub maksa põikilõheni, kus jaguneb kaheks. Üks nendest harudest liitub maksa värativeeniga (mis ühendub selle vasaku haruga), mis kannab verd maksast; nabaveeni teine haru (tuntud kui ductus venosus) möödub maksast ja suubub alumisse õõnesveeni, mis kannab verd südamesse;
- kaks nabaarterit hargnevad sisemistest niudearteritest ja lähevad kummalegi poole kusepõie nabanööri, viies ahela tagasi platsentasse.
Lihtsustamiseks:
- nabaveen kannab arteriaalset ja hapnikuga rikastatud verd südamesse;
- nabaarterid ümbritsevad põit ja transpordivad venoosset ja hapnikuvaba verd väljapoole.
Pärast sündi sulguvad lapse sees nabaveen ja venoosjuha ning degenereeruvad kiulisteks jäänusteks, mida nimetatakse vastavalt ümaraks maksasidemeks ja venoosseks sidemeks.
Osa igast nabaarterist sulgub (degenereerub nn mediaalseteks nabasidemeteks), ülejäänud osad jäävad aga vereringesüsteemi osaks.
Mis on platsenta?
Platsenta on ajutine vaskulaarne organ, mis on tüüpiline naiste reproduktiivsüsteemile; asub emakas, koosneb see ühelt poolt embrüost pärinevast koest ja teiselt poolt emalt pärinevast koest.
Platsenta ühendab eostatud ja raseda naise vereringesüsteemi ning toimib "barjäärina" (platsentabarjäärina), mis eraldab loote amniootilise keskkonna emakaõõne keskkonnast.
See on ka endokriinne organ, kuna toodab hormoone ja vabastab need ema vereringesse, näiteks inimese kooriongonadotropiini.
Platsenta on ette nähtud eliminatsiooniks koos sünnitusega.
Loe ka
Kaasasündinud südamehaigus ja ohutu rasedus: enne rasestumist jälgimise tähtsus
Sünnituse etapid, sünnitusest sünnini
APGAR-test ja skoor: vastsündinu tervisliku seisundi hindamine
Miks on luksumine vastsündinutel nii levinud ja kuidas sellest üle saada?
Krambid vastsündinul: hädaolukord, millega tuleb tegeleda
Erakorralised sekkumised: sünnitustüsistuste juhtimine
Mis on vastsündinu mööduv tahhüpnoe või vastsündinu niiske kopsu sündroom?
Tahhüpnoe: hingamistegevuse sageduse suurenemisega seotud tähendus ja patoloogiad
Sünnitusjärgne depressioon: kuidas ära tunda esimesi sümptomeid ja sellest üle saada
Sünnitusjärgne psühhoos: teadmine, kuidas sellega toime tulla
Sünnitus ja hädaolukord: sünnitusjärgsed tüsistused
Euroopa elustamisnõukogu (ERC), 2021. aasta suunised: BLS - põhiline elutoetus
Uus epilepsia hoiatusseade võib päästa tuhandeid elusid
Krambihoogude ja epilepsia mõistmine
Esmaabi ja epilepsia: kuidas krambihoogu ära tunda ja patsienti aidata
Lapseea epilepsia: kuidas oma lapsega toime tulla?
Epileptilised krambid: kuidas neid ära tunda ja mida teha
Platsenta previa: määratlus, põhjused, riskitegurid, sümptomid, klassifikatsioon