Kolposkoopia: tupe ja emakakaela uuring

Kolposkoopia on test, mis võimaldab täpselt visualiseerida häbeme nahka, tupe limaskesta (st limaskesta pinda) ja emakakaela.

Kui kolposkoopia käigus avastatakse mõni ebanormaalne piirkond, võib samal ajal võtta väikese koeproovi (biopsia), mis saadetakse seejärel laborisse mikroskoopiliseks analüüsiks.

Tavaliselt tehakse kolposkoopiat tupe ja emakakaela põhjalikuks uurimiseks ebanormaalse Pap-testi juuresolekul.

Kolposkoopia tegemiseks kasutab günekoloog binoklit meenutavat suurendusinstrumenti, mida nimetatakse kolposkoobiks.

Kolposkoop võimendab nägemist 2–60 korda, võimaldades arstil tuvastada kõrvalekaldeid, mis oleksid palja silmaga vaatlemata jäänud.

Teatud tüüpi kolposkoobid on ühendatud kaamera või videokaameraga, mis võimaldab saada testi käigus esile tõstetud kahtlastest piirkondadest püsivaid pilte.

Kolposkoopia tegemine eeldab ka seda, et uuritavaid pindu tuleb õrnalt pühkida äädikhappes ja mõnikord joodilahuses (Lugoli lahuses) leotatud vatitikuga.

Need testitavatele limaskestadele kantud ained suudavad esile tuua kõik ebanormaalsed piirkonnad, mis võivad esineda.

Üldjuhul võetakse avastatud ebanormaalsetest piirkondadest üks või mitu biopsiat, et võetud koe mikroskoopiline analüüs saaks teha lõpliku otsuse: st kas tegemist on põletikuliste rakkude, vähieelsete rakkudega (st rakkudega, mis võivad areneda vähiks) või vähirakud.

Milleks on kolposkoopia test?

Kolposkoopia on näidustatud järgmistel tingimustel

  • ebanormaalse Pap-testi juuresolekul, et hoolikalt uurida emakakaela limaskesta ebanormaalsete piirkondade suhtes. Kui kolposkoopia käigus avastatakse ebanormaalne piirkond, võetakse tavaliselt samal ajal väike koeproov emakakaela pinnalt (emakakaela biopsia) või seda kanalit vooderdavast epiteelist, mille kaudu emakas avaneb tuppe (endotservikaalne kanal). aeg prooviks.
  • Patsiendi enda või günekoloogilise läbivaatuse käigus leitud haavandi või muu kõrvalekalde (nt kondüloomi) esinemisel häbemes, tupes ja/või emakakaelas.
  • Tupe või emakakaela tasandil esile tõstetud ebanormaalse piirkonna arengu kontrollimiseks aja jooksul (meditsiinilises kõnepruugis "järeltegevus") või vähieelse kahjustuse tuvastamiseks tehtud ravi tõhususe kinnitamiseks.

Kuidas valmistuda kolposkoopiaks?

Ärge kasutage 48 tunni jooksul enne kolposkoopiat dušši, munarakke, vaginaalseid kreeme ega tampoone.

Samuti oleks soovitatav sel ajal seksuaalvahekorda vältida.

Nii seksuaalvahekorraga seotud trauma kui ka intravaginaalsete ainete kasutamine võivad emakakaela pinnal olevaid rakke erineval määral muuta või varjata.

Kolposkoopia tuleks teha tsükli ajal, mil menstruatsiooni või verejooksu ei esine, kuna vere olemasolu võib häirida uuritava limaskesta omaduste head visualiseerimist.

Parim aeg proovi võtmiseks on menstruaaltsükli alguses ehk 10-20 päeva pärast menstruatsiooni algust.

Enne testi läbiviimist rekonstrueerib günekoloog lühidalt patsiendi haigusloo, küsitledes

  • menarhe aeg (esimene menstruatsioon), menstruaaltsükli tunnused, viimase menstruatsiooni kuupäev. Kui esineb amenorröa, võib olla kasulik teha enne testi tegemist rasedustesti või vereproovi, et välistada rasedus. Enne testi tegemist on hädavajalik, et arst välistaks raseduse. Kuigi kolposkoopia on raseduse ajal täiesti ohutu test ja isegi emakakaela biopsia risk on madal (raseduse katkemise oht), võib uuringu kohas esineda rohkem verejooksu.
  • Igasugune ravimite tarbimine ja/või teadaolev või kahtlustatav allergia ravimite ja/või muude ainete suhtes.
  • Kõik verejooksu probleemid.
  • Kõik olemasolevad või varasemad tupe-, emakakaela- või vaagnapõletikud ja sellega seotud süsteemsed (nt antibiootikumid või seenevastased ravimid) ja/või paiksed (nt munarakkude, kreemide manustamine) ravi.

Enne kolposkoopiat palutakse patsiendil allkirjastada uuringuga nõustumise vorm, milles ta kinnitab, et teda on teavitatud uuringuga kaasnevatest riskidest ja nõustub selle tegemisega.

Lõpuks võib patsiendil olla kasulik põis enne testi tühjendada, et tagada protseduuri ajal suurem mugavus.

Kolposkoopia: kuidas test tehakse

Kolposkoopia on uuring, mida teeb kogenud günekoloog ambulatoorselt.

Kui protseduuri ajal on vaja biopsiat, saadetakse võetud kude mikroskoopiliseks analüüsiks kogenud patoloogi juurde.

Esiteks peab patsient tühjendama põie, eemaldama kõik riided vööst ja lamama günekoloogilisel diivanil, selg ja jalad metalltugedes.

See asend on vajalik selleks, et günekoloog saaks uurida tupe ja suguelundite piirkonda.

Sel hetkel viib ta tuppe instrumendi, mida nimetatakse täppideks, mille eesmärk on tupe seinad lahku tõmmata ja seeläbi vaadata tupe sisemust ja emakakaela.

Seejärel asetatakse kolposkoop tupe sissepääsu juurde, nii et günekoloogil on läbi mikroskoobi vaadates suurendatud vaade tupe ja emakakaela pinnale.

Seejärel pühitakse uuritavaid pindu õrnalt äädikhappes ja mõnikord joodilahuses (Lugoli lahuses) leotatud vatitikuga.

Need testitavatele limaskestadele kantud ained suudavad esile tuua kõik ebanormaalsed piirkonnad, mis võivad esineda.

Kui test on avastanud ühe või mitme ebanormaalse piirkonna olemasolu, võetakse nendest piirkondadest üks või mitu biopsiat, et võetud koe mikroskoopiline analüüs saaks teha lõpliku otsuse: st kas tegemist on põletikuliste rakkude või vähieelsete rakkudega ( st rakud, mis võivad areneda vähiks) või vähirakud.

Veritsus proovivõtukohas on tavaliselt äärmiselt väike.

Mõnel juhul võib verekaotus olla märgatavam ja see nõuab hemorraagiliste ainete või rauapõhiste hemostaatiliste lahuste (Monseli lahus) või hõbenitraadi kasutamist.

Kui kudede kogumine tuleb läbi viia endotservikaalses kanalis, tehakse selle asemel protseduur, mida nimetatakse endotservikaalseks kuretaažiks (ECC) ja/või endotservikoskoopiaks.

Kuna seda piirkonda ei saa kolposkoobiga visualiseerida, siis sel juhul viib günekoloog õrnalt endotservikaalsesse kanalisse väikese terava servaga instrumendi, mida nimetatakse küretiks, millega ta kraabib väikese osa koest.

Endotservikaalne kuretaaž võtab aega vähem kui minut ja võib selle tegemise ajal põhjustada kergeid krampe.

Seda ei saa teha raseduse ajal.

Kolposkoopia ja biopsia kestavad tavaliselt umbes 15 minutit

Kas see test võib olla valus? Patsient võib tekkida ebamugavustunne, kui ta sisestab täkke, eriti kui tupp on ärritunud, halvasti määritud või pingul.

Emakakaela biopsia tegemisel võib tekkida kipitustunne või kerged krambid.

Neid ebameeldivaid aistinguid saab siiski minimeerida, kui mitte täielikult ära kaotada, kui patsient lõdvestub ja hingab testi tegemise ajal sügavalt.

Hingamise kinnihoidmine, näppimine või reie siseosa lihaste kokkutõmbamine on täiesti kahjulik, kuna see mitte ainult ei pikenda testi tegemiseks kuluvat aega, vaid muudab selle ka valulikumaks.

Võimalik, et pärast biopsiat võib patsiendil tekkida kerge verejooks ja ebamäärane ebamugavustunne kuni nädalaks.

Seetõttu võib riiete kaitsmiseks olla kasulik kanda hügieenirätikut või steriilset marli.

Samuti on hea mõte vältida seksuaalvahekorda, kuuma vanni ja tampoone vähemalt nädal pärast biopsiat, et emakakael paraneks.

Kerge põletustunne päeva või kahe jooksul pärast testi võib lõpuks olla normaalne.

Siiski peaksite kohe pöörduma oma günekoloogi poole, kui pärast analüüsi ilmnevad ebatavalised reaktsioonid, nt

  • raske tupeverejooks (rohkem kui tavaline menstruatsioon)
  • palavik
  • kõhuvalu
  • rohke ja ebameeldiva lõhnaga tupest väljumine.

Millised riskid kaasnevad kolposkoopia testiga?

Väga harva võib kolposkoopia põhjustada infektsiooni või pikaajalist verejooksu. Verejooksu saab ära hoida, kui määrida emakakaelale hemostaatilisi aineid või hemorraagilisi aineid.

Kolposkoopia võimalikud tulemused

Günekoloog väljastab patsiendile esmase kolposkoopia protokolli kohe, st uuringu lõpus.

Biopsia puhul on aga lõplik tulemus valmis alles paar päeva hiljem (1 kuni 3 nädalat olenevalt üksikute laborite poolt nõutavast ajast).

Kolposkoopia ja emakakaela biopsia

  • Normaalne: äädikhappe ja joodi kasutamisel ei ilmnenud ebanormaalseid piirkondi. Tupe ja emakakaela limaskest näib olevat normaalne. Katse ajal ebanormaalsena tundunud piirkonnas võetud biopsiakoe mikroskoopiline uurimine näitas normaalset kude.
  • Ebanormaalsed: äädikhappe ja/või joodi manustamisel ilmnesid ebanormaalsed piirkonnad. Tupes või emakakaelas täheldati haavandeid või muid kahjustusi, nagu kondüloomid, või põletikuliste protsesside tagajärgi (tavaliselt nakkuslikud).

Testi käigus võetud biopsiakoe mikroskoopiline uurimine näitas ebanormaalsete rakkude olemasolu, mis viitavad vähi esinemisele või võivad põhjustada vähki (vähieelsed kahjustused).

Mis võib kolposkoopia tulemust segada?

Vere olemasolu võib häirida emakakaela ja tupe limaskesta õiget visualiseerimist ja seega ka testi tulemust.

Vaginaalne infektsioon võib muuta testitavate limaskestade välimust, muutes kolposkoopia tulemusi.

Kolposkoopia, mis tehakse vähem kui 48 tundi pärast dušši, määrdeainete või vaginaalsete ravimite kasutamist, võib anda ebatäpseid tulemusi, kuna need tooted võivad erineval viisil varjata emakakaela pinnal olevaid rakke.

Kolposkoopia võib anda valenegatiivse tulemuse, kui koeproovide võtmine on kvantitatiivselt (võetud rakud on arvuliselt väikesed) või kvalitatiivselt (võetud rakud ei ole kahjustuse piirkonnast) ebapiisav.

Kolposkoopia: üldised kaalutlused

Kolposkoopia ei ole rutiinselt läbiviidav uuring, st emakakaelavähi sõeluuringuna.

Selleks tehakse Pap-test.

Kuigi tavaline kolposkoopia ja negatiivne biopsia ei välista absoluutse kindlusega vähi esinemist, on sellistel tingimustel vähi tõenäosus üsna väike.

Kui kolposkoopia ja biopsia tulemused ei ühti hiljutise Pap-testi tulemustega (nt Pap-test positiivne – kolposkoopia ja biopsia normaalne – jälle positiivne), võib osutuda vajalikuks biopsiat korrata või mõnikord teha veidi rohkem ulatuslik biopsia, mis viiakse läbi päevahaigla protseduurina (hospitaliseerimine kuni 12 tundi) kohaliku, piirkondliku või üldanesteesia all, näiteks LASER-kolposkoopia või LEEP.

Mõnel juhul võib seda tüüpi biopsial olla ka ravieesmärki, kuna haige koe saab täielikult eemaldada.

Emakakaelavähi diagnoosimiseks piisab tavaliselt vähirakkude esinemise suhtes positiivse biopsiaga kolposkoopiast.

Need ei anna siiski piisavat teavet kasvaja ulatuse ja kudede invasiooni sügavuse kohta.

Kolposkoopiat peaks alati tegema kogenud günekoloog, kellel on sellel alal märkimisväärsed kogemused.

Kolposkoopiat saab teha ilma riskita raseduse ajal.

Seevastu emakakaela biopsia tuleks raseduse ajal teha ainult siis, kui on põhjendatud vähikahtlus.

Kuigi emakakaela biopsia ei paista suurendavat raseduse katkemise riski, kaasneb sellega siiski suurem verejooksu oht proovivõtukohas ja seetõttu tuleks seda raseduse ajal vältida.

Koe eemaldamine endotservikaalsest kanalist (endotservikaalne kuretaaž) on raseduse ajal alati vastunäidustatud.

Loe ka

Emergency Live Veelgi enam… Otseülekanne: laadige alla oma ajalehe uus tasuta rakendus iOS-i ja Androidi jaoks

Kolposkoopia: mis see on?

Kolposkoopia: kuidas valmistuda, kuidas seda tehakse, millal see on oluline

Tsüstiit: sümptomid, põhjused ja abinõud

Tsüstiit, antibiootikumid ei ole alati vajalikud: avastame mitte-antibiootikumide profülaktika

Polütsüstiliste munasarjade sündroom: märgid, sümptomid ja ravi

Naiste tsüstiit, kuidas sellega toime tulla: uroloogilised vaated

Mis on müoomid? Itaalias kasutab riiklik vähiinstituudi uuring emakafibroidide diagnoosimiseks kiirgustehnikat

Kuidas tsüstiit avaldub?

Emakakaelavähk: ennetamise tähtsus

Munasarjavähk, Chicago meditsiini ülikooli huvitav uurimus: kuidas vähirakke näljutada?

Vulvodüünia: millised on sümptomid ja kuidas seda ravida

Mis on Vulvodynia? Sümptomid, diagnoos ja ravi: rääkige eksperdiga

Vedeliku kogunemine kõhuõõnde: astsiidi võimalikud põhjused ja sümptomid

Mis põhjustab teie kõhuvalu ja kuidas seda ravida

Vaagnavarikotseele: mis see on ja kuidas sümptomeid ära tunda

Kas endometrioos võib põhjustada viljatust?

Transvaginaalne ultraheli: kuidas see toimib ja miks see on oluline

Candida Albicans ja muud vaginiidi vormid: sümptomid, põhjused ja ravi

Mis on vulvovaginiit? Sümptomid, diagnoos ja ravi

Kuseteede infektsioonid: tsüstiidi sümptomid ja diagnoos

Emakakaelavähi sõeluuring, THIPrep ja Pap-test: mis vahe on?

Diagnostiline ja operatiivne hüsteroskoopia: millal on see vajalik?

Hüsteroskoopia läbiviimise tehnikad ja instrumendid

Ambulatoorse hüsteroskoopia kasutamine varajaseks diagnoosimiseks

Emaka-vaginaalne prolaps: mis on näidustatud ravi?

Vaagnapõhja düsfunktsioon: mis see on ja kuidas seda ravida

Vaagnapõhja düsfunktsioon: riskitegurid

Salpingiit: selle munajuhapõletiku põhjused ja tüsistused

Hüsterosalpingograafia: uuringu ettevalmistamine ja kasulikkus

Günekoloogilised vähid: mida nende ennetamiseks teada

Kusepõie limaskesta infektsioonid: tsüstiit

allikas

Pagine Mediche

Teid võib huvitada ka