Paanikahood: kas need võivad suvekuudel suureneda?
Paanikahood ilmnevad äkilise tugeva hirmu või halb enesetundega ning neid iseloomustavad nii füüsilised kui ka kognitiivsed sümptomid
Nende etioloogia on mitmefaktoriline; need võivad esineda äreva temperamendiga inimestel, kes tunnevad end pingeliste sündmuste järel, aga ka ootamatult ja ilma ilmse põhjuseta.
Paanikahood, eriti kui need on üles ehitatud paanikahäirena, võivad ägeneda suvekuudel temperatuuritõusu ja puhkuseperioodide rutiini muutumise tõttu.
Paanikahood: mis need on ja mis neid põhjustab
"Esimene AP ei kao kunagi."
See on kurb tõde, mida teavad kõik, kes nende all kannatavad või on kannatanud.
See sündmus, mille puhul patsiendid kogevad tugevat hirmu surra või kaotada kontrolli oma keha ja vaimu üle, võib viia inimesteni pideva erksuse ja ahastuse seisundini, mis on seotud hirmuga, et selline sündmus võib korduda, nn. "Hirmu hirm".
Mis tunne on paanikahoo ajal
AP-de ühine nimetaja on hirm kaotada kontroll, kas keha või vaimu üle.
Paanikahoo ajal tekkivad ilmingud on nii somaatilised kui ka kognitiivsed.
Seega on paanikahoo psüühilisteks sümptomiteks põhjendamatu hirm; närvilisus; vaimse tuimuse tunne ja ebareaalsuse tajumine ümbritseva maailma suhtes; raskused oma keha normaalsel tajumisel; ja hirm surra või hulluks minna.
Kõige sagedasem somaatilistest sümptomitest on aga õhunäljatunne, mis õhutab haiges hirmu, et tema elu on ohus.
Õhupuudusega võivad kaasneda tahhükardia, valu rinnus, peavalu, maovalu, düsenteeria, peapööritustunne, külmavärinad või kiirenenud higistamine.
Paanikahood ja agorafoobia: mis on seos?
Katsealused kipuvad pärast AP-i kogemist rakendama mitmeid ideaalselt kaitsvaid käitumisviise, mille eesmärk on vältida viibimist kohtades või olukordades, kus nad kogesid esimest AP-d, kuid see strateegia on väga patoloogiline ja põhjustab tõsist vabaduse võtmist.
Agorafoobne käitumine (vältimine) on just paanikamarsi tulemus.
Kuigi etümoloogia viitab sellele, et agorafoobia on hirm avatud ruumide ees, kasutatakse seda terminit üldiselt ka hirmu kirjeldamiseks, mis on seotud hirmuga, et rünnak ei suuda põgeneda või ei õnnestu päästa.
Ebamugavust võib tekitada eelkõige täielik üksindus, olgu kodus või õues, aga ka liiga rahvarohketes kohtades viibimine, nt ühistransport või kontsert.
Isegi suletud kohad, kust pole võimalik liikuda, nagu lennuk või rong või lift, võivad agorafoobiaga patsiendis ärevust tekitada.
Miks agorafoobne käitumine suvel suureneb
Need, kes kannatavad paanikahoogude all ja käituvad vältivalt, võivad suvekuudel kogeda sümptomite halvenemist.
Sageli on rahvarohke ka reisimine selliste vahenditega nagu praamid, lennukid, rongid, samuti kui reisi ajal puuduvad evakuatsiooniteed.
Kõik olukorrad, mida agorafoobiahaiged tavaliselt väldiksid ja millega nad on sageli sunnitud silmitsi seisma perekondlike vajaduste tõttu või tundma end "normaalsena".
Hirm olla kaugel kodust, oma referentidest, oma linna haiglatest on ka ärevus, mida paljud nende probleemide all kannatajad kogevad, kui hakatakse puhkusest rääkima.
Paanikahaigete puhkus võib muutuda tõeliseks õudusunenäoks
Lisage sellele kõrged temperatuurid: veel üks tegur, mis võib põhjustada ärevussümptomite sagenemist, kuna kuumus põhjustab sageli füüsilisi väsimustunde, nõrkuse ja "hingamise" taju – kõik tunded, mis kutsuvad esile paanikat.
Kuidas käituda paanikahoogude korral
Paanikahoo all kannatajatel on oluline konsulteerida spetsialistidega. Hingamisharjutuste ja lõõgastustehnikate abil paanika tundmaõppimine ja sellega toime tulemine on esimene samm vabaduse ja puhkuse tõeliselt nautimise võimaluse taastamiseks.
See nõuab veidi kannatust, kuid see on täiesti võimalik.
Paanikahäire ja agorafoobia: kuidas seda ravida?
Uuringud näitavad, et eelistatud ravistrateegia on kombineeritud lähenemisviis, st psühholoogiline ja farmakoloogiline.
Kognitiivne käitumuslik teraapia (CBT) on psühhoterapeutiline lähenemine, mis on siiani tunnistatud kõige tõhusamaks.
Lihtsamalt öeldes on see spetsiifiline kursus, mille käigus patsient õpib terapeudi abiga rea tehnikaid, et muuta oma düsfunktsionaalseid mõtlemis- ja käitumismustreid.
See on teraapia, mis kestab tavaliselt suhteliselt lühikest aega, 4 kuust aastani.
Kuid tõeliselt oluline on see, et iga üksikjuhtumi kohta oleks täpne ja õigeaegne hinnang.
Kui märkate, et teil on paanikahäire või agorafoobia sümptomid, peaksite võimalikult kiiresti abi otsima spetsialistilt.
Tegelikult on sageli ekslik arvamus, et nende lahendamiseks piisab, kui vältida olukordi või kontekste, mis soodustavad paanikahoogude teket. Tegelikult, nagu oleme öelnud, tugevdavad need käitumised ärevushäireid ja paanika vaos hoidmine on vaid illusioon.
Probleemi on vaja teadvustada ja terapeudi toel õppida sellega toime tulema, et sellest üle saada.
Loe ka:
Ärevus: närvilisus, mure või rahutus
Tuletõrjujad / püromaania ja kinnisidee tulega: selle häirega inimeste profiil ja diagnoos
Kõhklemine sõidu ajal: me räägime amoksofoobiast, autojuhtimise hirmust
Päästjate ohutus: PTSD (traumaatilise stressihäire) esinemissagedus tuletõrjujatel
Itaalia, vabatahtliku tervise ja sotsiaaltöö sotsiaal-kultuuriline tähtsus
Ärevus, millal muutub normaalne reaktsioon stressile patoloogiliseks?
Häirimine esimeste vastajate seas: kuidas juhtida süütunnet?
Ajaline ja ruumiline desorientatsioon: mida see tähendab ja milliste patoloogiatega see on seotud
Patoloogiline ärevus ja paanikahood: tavaline häire
Paanikahooga patsient: kuidas paanikahoogudega toime tulla?
Paanikahoog: mis see on ja millised on sümptomid
Vaimse tervise probleemidega patsiendi päästmine: ALGEE protokoll
Erakorralise õenduse meeskonna stressifaktorid ja toimetulekustrateegiad
Esmaabi ja epilepsia: kuidas krambihoogu ära tunda ja patsienti aidata
Paanikahood: peatse surma ja ahastuse tunne