Emakavähk: põhjused, sümptomid, diagnoos ja ravi

By Cristiano Antonino On Juuni 26, 2023

Emakakasvaja (emakavähk) – tagurpidi lehtrikujuline naiseelund, mida raseduse ajal loote tervitamiseks kasutatakse – võib mõjutada nii keha ehk ülemist, laiemat osa kui ka kaela või emakakaela ehk alumist osa. tuppe

Kõik need kaks osa koosnevad erinevat tüüpi kudedest, kus rakke kasutatakse erinevate funktsioonide täitmiseks.

Emaka keha koosneb sisemisest limaskesta kihist, mida nimetatakse endomeetriumiks.

Endomeetrium koosneb epiteeli- ja näärmerakkudest ning paksemast väliskihist, mida nimetatakse müomeetriumiks ja mis koosneb lihasrakkudest.

Emaka emakakael, mis on otseses seoses tupega, koosneb selle asemel kahest osast, mida nimetatakse endotserviksiks (emaka kehale kõige lähemal asuv) ja ectocervixiks või eksokerviksiks (tupele kõige lähemal).

Emakas, vähi tüübid

Neid kahte piirkonda katvaid rakke on kahte erinevat tüüpi: lamerakujulised rakud paiknevad ektokserviks ja näärmelised endotserviksis.

Need kaks rakutüüpi kohtuvad nn üleminekutsoonis.

Peaaegu kõik emakakasvajad pärinevad endomeetriumi rakkudest ja neid nimetatakse endomeetriumi adenokartsinoomideks (kuna need mõjutavad nii epiteelirakke kui ka selle koe moodustavaid näärmeid).

Kui aga kasvaja areneb müomeetriumis, on see emaka sarkoomide juuresolekul.

Mis puutub adenokartsinoomidesse, siis neid on erinevaid ja enamikku (80%) esindavad nn endometrioidsed adenokartsinoomid.

Muud haruldasemad ja agressiivsemad vormid on: seroosne kartsinoom, selgerakuline kartsinoom, limaskesta adenokartsinoom, diferentseerumata kartsinoom ja kartsinoom, millel on erinevad riskifaktorid.

Mis aga puudutab kasvajaid kael või emakakaela, klassifitseeritakse need rakkude järgi, millest nad pärinevad, ja neid on peamiselt kahte tüüpi:

lamerakuline kartsinoom (umbes 80% emakakaelavähi juhtudest)
adenokartsinoom (umbes 15%).

Lamerakk-kartsinoomist räägime siis, kui kasvaja tekib eksokerviksi pinda katvatest rakkudest ja adenokartsinoomist, kui vähk tekib endotservikksi näärmerakkudest.

Lõpuks, kuigi vähem levinud (3–5% emakakaela kasvajatest), on emakakaela kasvajaid, millel on segamaatriks ja mida seetõttu määratletakse adenosquamous kartsinoomidena.

Kui levinud on emakavähk? Mis puutub emaka kehasse, siis endomeetriumi kasvajad moodustavad peaaegu kõik juhtumid: sageduselt on need naistel enim diagnoositud kasvajate hulgas viiendal kohal.

Need on vähivormid, mis mõjutavad peamiselt täiskasvanuid pärast menopausi ja mille esinemissagedus on kõrgeim üle 50-aastastel.

Emakakaela osas võib aga väita, et pikka aega on see vähivorm olnud naiste seas maailmas kõige sagedasem, kuid viimasel ajal on olukord oluliselt muutunud.

Arenenud riikides väheneb haigestunute ja surmajuhtumite arv jätkuvalt tänu sõeluuringutele – Pap-testile ja HPV-testile –, mis on vähi varaseks diagnoosimiseks ülitõhusad.

Emakas, keha kasvaja sümptomid

Emaka kehavähi korral on iseloomulik sümptom tupeverejooks, mis võib olla:

pärast seksuaalvahekorda
intermenstruaalne
pärast menopausi

Kui haigus on kaugele arenenud, võib veritsust seostada vaagnavaluga, mis võib mõjutada ka alajäsemeid, ja kaalulangusega (ilma nähtava põhjuseta, seega põhimõtteliselt dieedi puudumisel).

Emakakaelavähi esinemise teine ilming võib olla ebanormaalsete tupesekretsioonide suurenemine.

Emakakaelavähi juhtum on mõnevõrra erinev

Sel juhul on vähi varases staadiumis tavaliselt asümptomaatiline ja sageli võivad võimalikud ilmingud olla seotud muude mittekasvajalike patoloogiatega.

Sümptomite korral oleme tunnistajaks:

ebanormaalne verejooks (pärast vahekorda, menstruatsioonide vahel või menopausi ajal)
veretu tupest väljumine või düspareunia (valu vahekorra ajal).

Emakavähk: põhjused

Mis puudutab endomeetriumi vähki, siis näib, et östrogeen on peamine põhjus.

Nüüdseks on peaaegu kindlaks tehtud, et östrogeenne aktiivsus, mida progesteroon (suguhormoon, mis toimib östrogeenile vastupidiselt) piisavalt tasakaalustamata, suurendab seda tüüpi kasvajate tekke riski.

Varem põhjustas endomeetriumivähi esinemissageduse haripunkti ainult östrogeenil põhinevate menopausihäirete vastu võitlemiseks mõeldud hormonaalsete ravimite kasutamine.

Sellest eeldusest lähtudes võivad endomeetriumi vähi tekke riskifaktorid olla kõik need seisundid, mis suurendavad kokkupuudet östrogeenidega, nagu menstruaaltsükli varajane algus, hiline menopaus ja raseduste puudumine.

Sellest vaatenurgast on östrogeeni ja progesterooni tasakaalustatud annusest koosnevate rasestumisvastaste pillide kasutamine kaitsefaktor.

Eelsoodumusteks on veel vanus (esinemissagedus tipptasemel 50 aasta pärast), ülekaalulisus, suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi, mis suurendavad vähki haigestumise riski võrreldes üldpopulatsiooniga ligikaudu 3-4 korda.

Kui räägime hoopis emakakaelavähist, siis peamiseks riskiteguriks on inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel.

Kondoom ei kaitse sel juhul täielikult nakkuse eest, kuna viirus võib edasi kanduda ka kokkupuutel nahapiirkondadega, mida kondoom ei kata.

Seksuaalse aktiivsuse varajane algus, mitu seksuaalpartnerit või lootusetu partner võivad suurendada nakkusohtu, aga ka immuunpuudulikkuse seisundit, mida võib seostada mitme põhjusega (nt HIV-nakkus, AIDS-i viirus või eelnev organ siirdamine).

Igal juhul on oluline meeles pidada, et enam kui 100 HPV tüvest on onkogeenne potentsiaal vaid mõnel ja et enamik papilloomiga kokkupuutuvaid naisi on suutelised infektsiooni likvideerima ainult tänu oma immuunsüsteemile, ilma et see põhjustaks tulevasi tagajärgi tervist.

Teised tegurid, mis võivad suurendada emakakaelavähi riski, näivad olevat sigarettide suitsetamine, selle kasvajaga lähisugulaste esinemine perekonnas, puu- ja köögiviljavaene toitumine, rasvumine ja mõnede uuringute kohaselt isegi klamüüdia. infektsioonid.

Emakavähi diagnoosimine

Mis puutub emakakeha kasvajasse, siis diagnostilisest seisukohast on transvaginaalne ultraheliuuring esimene patsiendi läbivaatus, et kontrollida endomeetriumi limaskesta võimalikku paksenemist.

Siin tehakse vajadusel ka biopsia epiteelkoe proovi järgnevaks laboratoorseks analüüsiks.

Enim kasutatav protseduur selleks on hüsteroskoopia, mille abil saab günekoloog läbi väikese videokaameraga varustatud hüsteroskoopi emakaõõnde visualiseerida ja võimalusel jätkata biopsiaga.

Emakavähk, milliseid eksameid teha?

Kui kohapealne diagnoos on lõpule viidud, on vaja kasutada diagnostilisi kujutisi (Tac, MRI, Pet), et hinnata haiguse võimalikku levikut lümfisõlmedesse või muudesse organitesse.

Emakakaelavähki seevastu saab diagnoosida väga varases või isegi vähieelses staadiumis, kui regulaarselt teha sõeluuringut Pap-testi või HPV-testiga.

Analüüside tulemuste põhjal hindab günekoloog, millist sekkumist kasutada, sõltuvalt vähieelse muutuse ohust.

Anomaaliate korral on võimalik jätkata kolposkoopiaga, ambulatoorse uuringuga, mis võimaldab kudede suurendatud vaate kaudu tuvastada kõik muutused emakakaela tasandil.

Vajadusel tehakse selles etapis ka sihipärased biopsiad, et saada põhjalikumaid uuringuid.

Emakakaelavähi diagnoosimisel võidakse kasvaja ulatuse täpsemaks hindamiseks määrata sellised testid nagu kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia või positronemissioontomograafia (PET).

Evolutsioon

Seonduvad postitused

Tervishoiukulutused Itaalias: kasvav koormus leibkonnale

Aprill 11, 2024

Aviary Alert: viiruse evolutsiooni ja inimriskide vahel

Aprill 4, 2024

Päev kollases endometrioosi vastu

Mar 28, 2024

Lootus ja uuendused kõhunäärmevähi vastases võitluses

Mar 27, 2024

Vastavalt FIGO (International Federation of Gynecology and Obstetrics) klassifikatsioonisüsteemile võib emakakeha ja ka emakakaela vähi jaotada nelja staadiumi I kuni IV faasi, olenevalt sellest, kui laialt levinud see organismis on. .

Sarnaselt teistele vähivormidele, mida madalam on vähi staadium (ja järelikult ka harvem) ja seda suurem on ravivõimalus.

Emaka vähi ravi

Emakavähi ravi mõjutab selle diagnoosimise staadium.

Põhimõtteliselt on kolm võimalikku lähenemisviisi: operatsioon, keemiaravi ja kiiritusravi (mõnikord kombineerituna).

Radikaalne hüsterektoomia ehk kogu organi eemaldamine on kõige sagedamini rakendatav ravivõimalus.

Juhtudel, kui haigus on kaugele arenenud, arvestades ka seda, et kasvaja esineb peaaegu alati menopausis naistel (hüsterektoomiaga kaasneb viljakuse kaotus), on võimalik valida ka munasarjade ja munajuhade eemaldamine.

Operatsioonile võib järgneda kiiritusravi, mis sel juhul võib olla ka sisemine. Brahhüteraapia on võimalik väikeste munarakkude sisestamisega läbi tupe, mis on võimelised kiiritama, kui need jõuavad emakakaela.

Igal juhul ei välista kiiritusravi võimalust rasestuda pärast haigust (eeldusel, et olete läbinud viljakust säilitava ravi).

Teisest küljest on keemiaravi protseduur, mis on ette nähtud emaka keha vähi arenenud vormide jaoks.

Farmakoloogilisest aspektist, kus kasvajal on kindlad östrogeeni või progestageeni retseptorid, võib usaldada ka hormoonravi, manustades aineid, mis on võimelised blokeerima haiguse üheks kasvufaktoriks peetud hormonaalset aktiivsust.

Praegu, kui mõelda profülaktikale, ei ole endomeetriumivähi jaoks spetsiifilisi meetmeid, vaid on ainult väikesed nipid, mis aitavad riski vähendada.

Head harjumused

Olulist rolli mängivad näiteks toitumine ja hormonaalsed teraapiad ning seetõttu on soovitav järgida tervislikku toitumist ja säilitada normaalne kehakaal.

Samuti tehke regulaarselt kehalisi harjutusi ning kui on vaja kasutada hormoonasendusravi, hinnake koos günekoloogiga riske ja kasu, valides oma vajadustele kõige paremini sobiva ravi.

Emakakaelavähi puhul on terapeutilise lähenemise valik seotud peamiselt haiguse staadiumiga (aga ka üldisemate põhimõtetega nagu inimese tervislik seisund, vanus ja vajadused).

Varaseimates staadiumides, kui kasvaja on preinvasiivses staadiumis ja kahjustused on madala astmega, võib kasutada krüokirurgiat või laserkirurgiat, mille puhul kasutatakse haigete rakkude külmutamiseks või põletamiseks vastavalt külma või laserkiirt.

Need meetodid on määratletud kui hävitavad, kuna histoloogiline proov hävib ja pole seetõttu saadaval edasiseks süvaanalüüsiks.

Mõõdukate või raskete düsplaasiate asemel võib valik langeda nn konisatsioonile ehk operatsioonile, mille käigus eemaldatakse koekoonus vastavalt kahjustusele, kahjustamata seejuures organi talitlust ja laste saamise võimalust.

Kõige invasiivsemad tehnikad

Kui seevastu kasvaja on ulatuslikum, tehakse hüsterektoomia, mis hõlmab emaka täielikku eemaldamist.

Kiiritusravi, mis sihib vähirakke kiiritusega, on sobiv ravi lokaalselt kaugelearenenud haiguse korral, tavaliselt kombineerituna keemiaraviga (radiokemoteraapia).

Traditsioonilisele kiiritusravile, mille puhul kiirgusallikas on väline, tuleb lisada ka brahhüteraapia ehk väikeste kiirgust kiirgavate munarakkude sisestamine emakasse.

Nii välisteraapia kui ka brahhüteraapia hoiavad reproduktiivsüsteemi puutumatuna ega muuda paljudel juhtudel normaalset seksuaalelu.

Kolmas viis emakakaelavähi raviks, mis on ette nähtud kaugelearenenud või invasiivsetele tüüpidele, on keemiaravi: erinevate kasvajavastaste ravimite intravenoosne manustamine, sageli kombineerituna üksteisega, sealhulgas tsisplatiin, paklitakseel ja l antiangiogeenne bevatsizumab.