Kõõluste vigastused: mis need on ja miks need tekivad

By Cristiano Antonino On Võib 26 2023

Kõõluste vigastused on sündmused, mis mõjutavad kõõluseid. Täpsemalt, see termin viitab tingimustele, mille korral kõõlused on ülekoormatud ja tekib üks või mitu väikest kiu rebenemist.

Selle termini võib asendada ka terminiga "tendinopaatiad"

Kõõluste vigastuste põhjused võivad olla palju ja varieeruda sõltuvalt erinevatest teguritest, näiteks varasemate patoloogiate olemasolust, nt diabeet.

Kindlasti on paljudel juhtudel, kui kõõluste vigastus võib tekkida, põhjusteks selle kehaosa ülekoormus, mis võib olla kas funktsionaalne või tuleneda olemasolevast seisundist.

Kõõluste vigastuste sümptomid võivad olla väga keerulised ja raskendada igapäevaseid tegevusi, nagu kõndimine (jala kõõluste korral).

Nende sümptomite hulka võivad kuuluda näiteks turse, valu, jäikus, kuumus ja valulikkus.

Kõõluste vigastuste riskifaktorid võivad olla erinevad, nt spordiga tegelevatel inimestel on suurem traumade oht.

Eriti kontaktspordis tuleb selliseid olukordi sageli ette, eriti võistlustasemel või pärast harjutuse valesti sooritamist.

Traumad nagu töövahendite kasutamine ja liiklusõnnetused suurendavad ka kõõluste vigastuse tõenäosust.

Kõõluste vigastuste ravi võib koosneda väga pikast ravikuurist, mida iseloomustavad ravimid ja füsioteraapia.

Nende vigastuste ravimiseks kuluv aeg eri isikutel varieerub sõltuvalt tendinopaatia tüübist, millega nad silmitsi seisavad, või selle raskusastmest.

Sobiva ravikuuri läbiviimiseks on oluline õigeaegne diagnoos.

Sel viisil on võimalik tüsistusi oluliselt ette näha ja seejärel alustada sobivat ravi.

Kõõluste funktsioon

Kõõluste vigastused mõjutavad kõõluseid, mis on oluline kehaosa lihaste sidumisel sisestusstruktuuride ja luudega.

Kõõlused koosnevad tugevatest ainetest nagu kollageen ja elastiin.

Viimane tegeleb konkreetselt kõõluse elastsemaks muutmisega.

Kõõluste eesmärk on edastada lihaste jõud luudele või struktuuridele, millega need on ühendatud.

Selle funktsiooni täitmiseks on kõõlused väga tugevad, kuid samas ka elastsed struktuurid, kuna need peavad vastu pidama ka erinevatele pingetele.

Tänu ka rakkude uuenemisele saavad kõõlused koormatud, kuna need suudavad kohaneda organismi omaduste ja stiimulitega.

Tegelikult suudavad nad tugevdada või nõrgendada.

Vaatamata sellele muutumisvõimele võib protsess olla väga aeglane ning traumad ja kõõluste vigastused võivad olla sagedased.

Kõõluste vigastuste klassifikatsioon

Kõõluste vigastuste klassifikatsioon on oluline mõõdupuu kõõlust mõjutanud trauma tüübi tuvastamisel.

Kasutades erinevaid tegureid, nagu põhjused, kahjustatud piirkonnad ja põletiku tüüp, on võimalik klassifitseerida erinevaid kõõluste vigastusi ja määrata sobivaim ravikuur.

Kõõluste vigastuste klassifitseerimine pole aga lihtne

Tänapäeval on mitu klassifikatsiooni, mis on sageli nimetatud asutajate järgi.

Neist kõige levinum on kindlasti Perugia klassifitseerimismeetod, mis jaguneb:

tenosünoviit ja bursiit, st ägedad ja kroonilised põletikud, mis mõjutavad spetsiifiliselt sünoviaalkestat ja bursae;
insertsioonilised tendinopaatiad, mis on kõõluse-perioste mikromurrud, mis ei põhjusta vaskulaarset reaktsiooni;
peritendiniit, mis on terve kõõlusega kesta mõjutavad põletikud;
kõõlusejäljega peritendiniit on kahjustused, mis põletikku tekitavad pideva kiulise degeneratsiooniga;
tendinoos viitab juhtumile, kus kõõlus on nihkunud, muutes selle ka jäigaks ja mitteelastseks, mis suurendab ka rebenemisohtu.

Uuritava poolt tajutav valu võib olla ka mõõtmisparameetriks kõõluste vigastuste klassifitseerimisel.

Näiteks vigastused jagunevad neljaks etapiks:

I, on staadium, mille jooksul patsient tunneb valu alles pärast treeningut või pärast sportimist, see on kõige vähem tugev ja kõige kergemini ravitav;
II, patsient tajub fikseeritud valu, mis sunnib teda oma aktiivsust vähendama, kuid mitte seda otsustavalt peatama;
III, sel juhul tunneb patsient tugevat valu, mis ei lase tal treeningut või tegevust jätkata;
IV, mis põhjustab kõõluse rebenemist ja on väga intensiivne valu.

Spordikõõluste vigastused

Spordist tulenevate kõõluste vigastuste, st sporditegevuse käigus või teatud kehapiirkonna korduvate liigutuste tagajärjel tekkinud traumade tõttu, võib eristada mitut tüüpi.

Nende hulka kuuluvad:

Achilleuse kõõlus, mis on sportlaste, eriti professionaalide seas väga levinud. Sel juhul mõjutab põletik päkakõõlust, mis toimib ühendusena seljal asuva säärelihase ja kanna vahel. See haigus võib põhjustada valu, turset ja põletikku;
supraspinatuse kõõlus on seevastu patoloogia, mis mõjutab õla, täpsemalt õlavarre vaagna venitust koos rotaatormanseti lihastega, ning võib põhjustada ka tugevat valu liikumise ajal ja turset;
põlvekedra kõõlus on kõõlus, mis ühendab põlvekedra sääreluuga, mõjutades seega põlve. Selle kõõluse põletik raskendab ka kõndimist või jooksmist. Kõige levinumate põhjuste hulgas on traumast või ülekoormusest tingitud vigastused. See põletik mõjutab ka sportlasi, nt professionaalseid võrk- ja korvpallureid;
epikondüüli kõõlus mõjutab küünarnukki. Seda põletikku tuntakse ka kui tennise küünarnukki – vigastust, mis mõjutab küünarnuki välimist osa ja mõjutab täpselt professionaalseid tennisemängijaid, kes pingutavad seda käeosa sama korduva liigutusega.
peroneaal kõõlused ehk peroneaallihaste kõõlused; peroneaallihased asuvad jala külgmisel küljel ja nende kõõlused asetsevad külgmiselt jala sisse. Kõige levinumad põhjused on intensiivsed ja korduvad sportlikud tegevused, nt jooksmine ja jalgpall.

Sümptomid

Kõõluste vigastuste sümptomid on erinevat tüüpi kõõlusepõletike puhul tavalised.

Tavaliselt ilmnevad esimesed sümptomid lokaalses piirkonnas, st piirkonnas, kus kõõlus on põletikuline või saab vigastuse.

Kõige levinumate sümptomite hulgas on:

üldine valu lihaste kokkutõmbumise ajal
valulikkus
paistetus
soojust põletikupiirkonna ümber
jäikuse tunne
liikumise piiramine
paistetus
mädanemine rasketel juhtudel

Need sümptomid võivad ilmneda rohkem või vähem tugevalt, olenevalt mitmest tegurist, nagu põletiku staadium ja selle põhjus.

Sageli võivad tursed ja valu muutuda kurnavaks, muutes igapäevaste toimingute sooritamise veelgi keerulisemaks, mitte ainult füüsilise ja sportliku tegevusega.

Põhjustab

Nagu eespool mainitud, võivad kõõluste vigastuste põhjused olla erinevad, kuid peamine on trauma.

Väikese trauma või ülekoormuse tõttu võivad kõõlused muutuda põletikuliseks.

Sel põhjusel on professionaalsed sportlased rohkem altid erinevatele põletikele ja kõõlusepõletiku vormidele.

Äge sündmus võib seega viia kõõluse terviklikkuse muutumiseni.

Sport pole aga ainus kõõluste vigastuste põhjus.

Funktsionaalne ülekoormus, mis on põhjustatud sama korduvast liigutusest või konkreetsete tööriistade kasutamisest, võib samuti põhjustada kõõluste põletikku.

Samuti võivad teatud süsteemsed haigused kahjustada kõõluse normaalset ülesehitust ja koostist.

Üks näide võib olla diabeet.

Lisaks võivad esineda erinevad riskitegurid, mis põhjustavad kõõluste vigastusi ja võivad seetõttu põhjustada kõõluste põletikku, eriti sportliku tegevuse ajal.

Seonduvad postitused

Tervishoiukulutused Itaalias: kasvav koormus leibkonnale

Aprill 11, 2024

Aviary Alert: viiruse evolutsiooni ja inimriskide vahel

Aprill 4, 2024

Päev kollases endometrioosi vastu

Mar 28, 2024

Lootus ja uuendused kõhunäärmevähi vastases võitluses

Mar 27, 2024

Nende tegurite hulka võivad kuuluda näiteks valede tööriistade kasutamine, nt valed jalanõud, mis ei suuda Achilleuse kõõlust toetada.

Lisaks võib määravaks saada ka vale treening, nagu ka sportlase ebatäiuslik esinemisviis.

Lõpuks võivad määravaks osutuda ka maastiku omadused, nt jooksjate jaoks või sekkuda võib individuaalne eelsoodumus.

Hooldamine

Sobivaima ravikuuri väljaselgitamiseks on hädavajalik teha kõõluste vigastuste täielik ja hoolikas diagnoos.

Kõigepealt on oluline, et teie perearst teid läbi vaataks, et saaksite võtta teie seisundist esialgse anamneesi.

Esitades paar lihtsat küsimust elustiili, varasemate haiguste ja tajutavate sümptomite kohta, saab arst koostada esialgse hüpoteesi nende põhjuste kohta ja vajadusel soovitada põhjalikku testi.

Tänu uuringutele ja testidele nagu ultraheliuuringud ja röntgenuuringud on võimalik avastada kõõluste vigastusi ja võimalikke luuprobleeme.

Pärast vastavaid süvauuringuid saab patsiendile välja töötada sobivaimad kõõluste vigastuste vahendid.

Nende ravimeetodite eesmärk on kindlasti taastada kõõluse funktsionaalsus, taastades seeläbi selle võime ühendada lihaseid ja luid.

Ägedate vigastuste korral soovitatakse esmajärjekorras puhata, krüoteraapiat ja põletikuvastast ravi.

Keerulisematel juhtudel, nt kõõluse katkemisel, võib osutuda vajalikuks operatsioon.

Tavaliselt tehakse kõõluste vigastuste operatsioon anesteesiaga, eriti ülajäsemes.

See võimaldab uurida vigastuse raskust ja kinnitada kõõlus luu külge.

Kindlasti on pärast operatsiooni vajalik füsioteraapia kuur, mille eesmärk on läbi spetsiifiliste harjutuste ja dünaamiliste breketite kasutamise kiirendada taastumist ja taastada kõõluste funktsionaalsus.

Paranemisajad võivad olla ka väga pikad, mistõttu on ülioluline kõõlusevigastuse õigeaegne diagnoosimine ja seeläbi põletiku raskusaste ning ravikuuri jälgimine.